Pildid|Raamatublogi|Autorid|Kirjastusest|Raamatuklubist|Kontakt ja Varraku poed|In English
|Uudised|Uued raamatud|E-raamatud|Ilmumas|Soodushinnad!|Edetabel
SARI "101 Eesti..."
Kriminaal- ja põnevusromaanid
Ilukirjandus
Luule
Laste- ja noorteraamatud
Biograafiad ja memuaarid
Ajalugu, filosoofia
Teatmeteosed
Tervis ja eneseabi
Kokaraamatud
Loodus
Õpikud
Esoteerika
Varia
AUDIORAAMATUD
Arhiiv, läbi müüdud

Stieg Larsson

Mõnikord tundub, et tänapäeva maailmas, kus  kirjutatakse ja kirjastatakse nii palju raamatuid, on mõne väiksema rahva hulgast pärit kirjanikul peaaegu võimatu ülemaailmset tähelendu teha. Siis aga saab äkki igasuguse tõenäosuse kiuste üle keelepiiride tuntuks nimi, mis alles äsja tähendas midagi üksnes oma kultuuri ja keele piires. Just nii juhtus Rootsi ajakirjaniku Stieg Larssoniga. Ta oli Rootsis üsnagi tuntud paremäärmuslaste paljastamisega ning igasuguse rassilise ja religioosse sallimatuse vastu võitlejana. Ta kirjutas raamatuid aumõrvadest ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis ning tema tegevuse ohtlikkusest annab ettekujutuse see, et üks ta kolleegidest hukkus autopommi plahvatuses.
Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud kuulda teiste nõuandeid. Ta suitsetas 60 sigaretti päevas ning oli jäägitult tööle pühendunud. Isiklikust kuulsusest või tasust ta ei hoolinud. Tema tõelise tööhullu mainet arvestades olid isegi ta tuttavad üllatunud, kui selgus, et ta oli muu töö kõrval kirjutanud kolm romaani nn. Millenniumi sarjast. Kui need kirjastaja kätte jõudsid, võeti need kahel käel vastu. Larsson ise jõudis näha vaid ühe romaani ilmumist Rootsis, sest ta suri 50-aastaselt infarkti. Arvestades seda, millist elu ta elas, hakkasid otsekohe ringlema ka jutud teemal, et tema surmas võis olla midagi kahtlast, otsiti võimalikke süüdlasi, kuid lepiti siis tõigaga, et ta keha ei pidanud lihtsalt vastu. 
 
Kirjastusmaailma tõsielu-muinasjutt
Pärast seda, kui esimene Millenniumi-romaan oli Rootsi keeles ilmunud ja imekiiresti populaarseks muutunud, tõlgiti see teistesse Skandinaavia keeltesse ning ka seal saatis raamatut hämmastav edu. Hakkasid tulema ka auhinnad. Larssoni Rootsi kirjastajad lasksid kõik kolm romaani inglise keelde tõlkida ja pakkusid neid seitsmele või kaheksale inglise ja ameerika kirjastajale, kuid paraku oli vastuvõtt enam kui leige. Kedagi ei huvitanud surnud rootslane, keda ei saanud saata autogramme andma ega oma tööst rääkima. Aga nagu säärastes kirjastusmaailma tõsielu-muinasjuttudes ikka, leidis ka Larsson oma haldjast ristiema või õigemini ristiisa, Christopher MacLehose’i, kes mõistis kohe, mida ta käes hoiab. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari, Rootsis on esimese raamatu põhjal valminud film, järgmiste raamatute ekraniseeringud saavad valmis aasta lõpuks. Ka film on osutunud väga menukaks, menukamaks kui ükski teine Rootsi film. Inglismaal tõusis triloogia teine osa „Tüdruk, kes mängis tulega“ esimese tõlketeosena menuraamatute tabeli etteotsa. 
 
Idealistlik ajakirjanik ja maailmatasemel häkker
Kõigi niisuguste arvude ja näitajate puhul tekib alati küsimus: miks just see raamat, mis on selles nii erilist? Mingil määral olid Skandinaavia põnevusromaanid endale maailmas juba nime teinud. Henning Mankell ja teised olid andnud aimu, et Põhjamaade sünged ja aeglased kriminaalromaanid on kummalisel kombel paeluvad. Larssoni raamatute maailm oli siiski pisut teistsugune. Kui Larssoni romaane lugeda, saab üsna varsti selgeks, et autor on kirjutanud need vaimustunult, värske pilguga, nii, nagu talle tõesti meeldis kirjutada. Ta pole pidanud silmas kriminaalromaani täiuslikku ülesehitust ega rangeid reegleid, kuid just seesama suhtumine ja ehe kirjutamisnauding kisuvadki kaasa. Järgmiseks on tal läinud korda luua vägagi huvitavad kangelased: ajakirjanik Mikael Blomkvist, keda muidugi Kalle Blomkvistiks kutsuti, ning Lisbeth Salander. Mikael Blomkvisti kirjeldusest jääb mulje, et ta on paljuski autori alter ego.  Ta on idealistlik, oma tööle pühendunud, fanaatiliselt õigust ja õiglust ihkav inimene, kellele on samal ajal omased ka kõik inimlikud nõrkused. Lisbeth Salander on aga tõesti tegelane, kelle sarnast pole enne nähtud. Stieg Larsson on ise öelnud, et tema loomisel püüdis ta kujutleda, milline oleks olnud täiskasvanud Pipi Pikksukk. Pipil oli üsna omamoodi arusaam ühiskonna toimimisest ja väga arenenud õiglustunne. Seesama õiglustunne iseloomustab ka Lisbethi, tüdrukut, kes näeb välja nagu anorektiline alaealine. Tema minevikus on midagi väga hämarat, teda peetakse autistlikuks või lausa alaarenenuks, kuid tegelikult on tegemist maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ning kes on treeninud end igas mõttes ellujääjaks. Lisbeth Salander on tõeline kättemaksuingel, kelle tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme. 
 
Tumedad saladused minevikust
Esimeses romaanis „Lohetätoveeringuga tüdruk“  palub pensionil tööstur Henrik Vanger üsnagi viletsasse seisu sattunud Blomkvistil välja uurida, mis juhtus tema noore sugulase Harrietiga, kes kadus 40 aasta eest saarelt, mis oli tütarlapse kadumise päeval muust maailmas ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. 16-aastase Harrieti surnukeha ei leitudki, kuid Henrik Vanger oli veendunud, et tütarlapse tappis keegi tema lähedastest. Uurimise käigus, kui hakkavad paljastuma Vangerite suguvõsa üsnagi tumedad saladused, saab Blomkvist endale abiliseks Lisbeth Salanderi ning alguses üsnagi konarlikult kulgeva koostöö käigus hakkab nende vahele tekkima midagi usaldusega sarnanevat. Lisbethil on oma võitlused võidelda ja oma arved klaarida, aga kui ta on juba kord Blomkvisti usaldama hakkanud, aitab ta teda oma erakordse mõistusega ja häkkerioskustega.
Põnevusromaanide süžeel pole kunagi arukas liiga pikalt peatuda, sest lugejad peavad ise oma avastused tegema ja süžee keerdkäike lõpuni jälgima. Neid keerdkäike „Lohetätoveeringuga tüdrukus“ tõepoolest piisab ning käest on seda raamatut raske panna, kõlagu see nii kulunult kui tahes. 
 
Krista Kaer
Ajaleht Raamat, mai 2009

 

Ametlik kodulehekülg>


LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK. Millenniumi triloogia I raamat
Stieg Larsson
22.25 EUR
Osta
PURUSTATUD ÕHULOSS. Millenniumi triloogia III raamat
Stieg Larsson
22.25 EUR
Osta
TÜDRUK, KES MÄNGIS TULEGA. Millenniumi triloogia II raamat
Stieg Larsson
22.25 EUR
Osta
 
Kirjastus Varrak
Pärnu mnt 67a
10134 Tallinn

Toimetuse tel.:
Müügiosakonna tel.:  
E-post:

 +372  6161 038
+372  6161 035
 varrak (at) varrak.ee

mikare.net