Toimetanud Jan Kaus
Keeleliselt toimetanud Kirsti Sinissaar
Kujundanud Eiko Ojala
200 lk, pehme köide

See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat.
Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest.
Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks.
„Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan.

Ilmunud oktoobris 2016

Rabarberibulvar

Sirp: Depressiooni ja armastuse romaan

Päikesejänku lugemispäevik

Intervjuu autoriga ajakirjas Värske Rõhk

Kirjanduslik päevaraamat

Ulmeajakiri Reaktor

ERR Kultuur: Andris Feldmanis: praegu on segamini läinud, kas õnn on vahend või eesmärk

Kultuur.info blogi

Vaata pilte esitlusest

Kultuur.err.ee: Andris Feldmanis: romaan pakub suuremat mänguruumi kui stsenaarium

Kultuur.err.ee: Veel üks OK düstoopia