Pildid|Raamatublogi|Autorid|Kirjastusest|Raamatuklubist|Kontakt ja Varraku poed|In English
|Püsikliendile|Uudised|Uued raamatud|E-raamatud|Ilmumas|Soodushinnad!|Edetabel
SARI "101 Eesti..."
Kriminaal- ja põnevusromaanid
Ilukirjandus
Luule
Laste- ja noorteraamatud
Biograafiad ja memuaarid
Ajalugu, filosoofia
Teatmeteosed
Tervis ja eneseabi
Kokaraamatud
Loodus
Õpikud
Esoteerika
Varia
AUDIORAAMATUD
Arhiiv, läbi müüdud

ESIMEES MAO. RÄÄKIMATA LUGU


Tutvu raamatu sisuga.pdf

(Läbi müüdud)
Jung Chang ja Jon Halliday

Inglise keelest tõlkinud Rein Turu
Sari „Inimene ja ajalugu“, 784 lk, kõva köide, ümbrispaber
Mao Zedong (1893–1976) oli üks 20. sajandi suurimaid diktaatoreid, kes juhtis ligemale nelikümmend aastat Hiina Rahvavabariiki, seistes Hiina Kommunistliku Partei eesotsas.
Jung Changi ja Jon Halliday koostöös 2005. aastal valminud Mao biograafia on tänaseni kõige põhjalikum käsitlus Hiina diktaatori elust. Raamat põhineb pikaajalisel uurimistööl ja intervjuudel Maole lähedal seisnud ja temaga kokku puutunud inimestega. Autorid näitavad meile senitundmatut Maod, keda tegelikult ei kannustanud ei idealism ega ideoloogia, vaid sügav võimuiha. Pärast seda, kui Mao oli kogu Hiina 1949. aastal oma võimule allutanud, sai tema salajaseks eesmärgiks valitseda kogu maailma. Seda unistust ellu viia püüdes põhjustas ta 38 miljoni inimese surma ja maailma ajaloo suurima näljahäda. Kokku suri Mao valitsemise all rahuajal üle 70 miljoni inimese.
Kombineerides põhjalikku uurimistööd suurepärase jutustamisoskusega, kirjeldab biograafia Mao julmi võimumänge ja tema hirmuvalitsust: tema esimesed ohvrid olid talupojad, siis intellektuaalid ja viimaks ta oma sisering. Kirjeldatakse Mao iseloomu ning tema uskumatut käitumist oma lähedaste – naiste, armukeste ja lastega.
Raamatu autor Jung Chang (s 1952) on pärit Sichuani provintsist Hiinas. Enne Sichuani ülikoolis inglise keelt õppima asumist jõudis ta olla talutööline, terasetööstuse tööline ja elektrik. 1978. aastal lahkus ta Hiinast ning sai stipendiumi õppimaks Yorki ülikoolis, kus ta 1982. aastal omandas esimese Hiina Rahvavabariigi kodanikuna Suurbritannias doktorikraadi. 1991. aastal ilmus tema sulest auhinnatud perebiograafia „Metsluiged“ (eesti k. 2001). Tema abikaasa Jon Halliday (s 1939) on endine Londoni ülikooli King’s College’i vanemteadur, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid Aasia ajaloost.
 

Ilmunud oktoobris 2009


 

Artikkel ajalehest RAAMAT (22. oktoober 2009)

Kinnise kõhu ja higiste kaenlaalustega diktaator
MART JUUR
Postimees

Minu peer on sotsialistlik peer, meeldiva lõhnaga, oli Mao Zedongil kombeks naljatada. Anaalsed motiivid olid Hiina kommunistliku partei esimehe mõttemaailmas olulisel kohal. Keegi situb mulle pähe, keegi peeretab mulle näkku, kaebles Suur Tüürimees, kui asjad ei sujunud nii, nagu ta soovis. Maole meeldis oma vastaseid teibasse ajada, kommunistliku ideoloogia teenistusse rakendatud hiina iidne piinamiskunst leidis pärakule ning genitaalidele veel jubedamaid rakendusviise. Seejuures kannatas esimees Mao kroonilise kõhukinnisuse all, ilmselt just sellest oligi tingitud tema katkematu huvi anaalsfääri vastu.

Maol olid rasvased kõrvad ning haisvad kaenlaalused, need omadused tegid temast - vähemalt ta enese ja lähikondsete arvates – ainulaadse ning kordumatu hiinlase. Mao ei pesnud ega käinud saunas, ta lasi end teenritel niiske käterätikuga hõõruda. Ning otse loomulikult oli Mao Zedong XX sajandi kuulsaim ujuja. Mõnikord tähendas esimehe pühalik krool üle Jangtse midagi palju enamat kui värskendust palaval päeval – näiteks ennustas järjekordset verist puhastust partei juhtkonnas - supluse sügavamat tähendust suutsid aduda vaid need, kes orienteerusid puna-Hiina poliitika ämblikuvõrgus. Juba enne 30. eluaastat suutis Mao uinuda ainult unerohtude abil. Mida vanemaks ta sai, seda suuremaks droogide kogused kasvasid, lõpuks oleks diktaatori igaõhtune doos võinud tappa hobuse. Sellegipoolest elas Mao Zedong (1893 – 1976) pika ning seiklusrikka elu, ta suri nagu pupe kenasti oma voodis, Mao portree ja põrm troonivad tänapäevalgi Tiananmeni väljakul Pekingis, Hiina praegune režiim peab Maod riigi loojaks ja ülesehitajaks.

Stalini täiuslik koopia
Kuidas juhtus, et haiglase huumorimeele, kinnise kõhu ja higiste kaenlaalustega unetu bürokraat sai maailmariigi valitsejaks, kes hoidis oma võimu all neljandikku maailma elanikkonnast ning ajas judinad peale Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide liidritele? Mao vastutab rohkem kui 70 miljoni inimese surma eest, selle tulemusega jätab ta kaugele seljataha nii Stalini kui ka Hitleri. Kui ma vaatan Maod, näen Stalini täiuslikku koopiat, ütles Nikita Hrushtshov. Mis peitub ajaloo suurima diktaatori hämmastava eduloo taga? Mis inimene ta oli? Neile küsimustele otsib vastuseid käesolev sisukas ja ülipõnev raamat.

Samavõrd, kui „Rääkimata lugu“ on „tundmatu“ Mao Zedongi elulugu, on ta ka enneolematult detailirohke, värvikas ning selges jõulises stiilis kirjutatud uurimus Hiina 20. sajandi ajaloost, ühiskonnast ja mentaliteedist. 2005. aastal ilmunud raamat sai bestselleriks Inglismaal ja Ameerikas ning teenis marulisi arvustusi. Simon Sebag Montefiore ülistas teost kui „triumfi“, mis „portreteerib 20. sajandi türannide triumviraadi kõige verisemat ja ilgemat liiget tema tegude, iseloomu ning ohvrite kaudu ning kujutab endast kõige täiuslikumat Hiina punase imperaatori intiimset ning poliitilist biograafiat.“ Raamatut võrreldi Solzhenitsõni „Gulagi arhipelaagiga“ ning osutati, et „Rääkimata lugu“ kummutab Lääne poliitilise ja intellektuaalse eliidi aastakümnetepikkuse soovmõtlemise näha Maos ja tema järeltulijates hiina rahva ja kultuuri esindajaid.
     Ega turtsuv kriitikagi tulemata jäänud. Lääne ülikoolid on täis haritlasi – seltsimees Stalin nimetas seesuguseid „kasulikeks idiootideks“ - kelle jaoks Mao on Marxi, Engelsi ja Lenini ürituse jätkaja, suur filosoof. Need tegelased süüdistasid teose autoreid Suure Tüürimehe laimamises, „Da Vinci koodi“ tasemel konspiratsiooniteooriate punumises, koguni isiklikus kättemaksus.

Eesmärgiks maailmavalitsemine läbi tuumasõja
Isiklik kogemus Mao rezhiimiga on autoritel tõepoolest olemas. Hiinlanna Jung Chang ja inglane Jon Halliday on Londonis elav abielupaar, Jung Chang elas kultuurirevolutsiooni ajal Hiinas, ta jutustas sellest pöörasest ajajärgust 1991. aastal ilmunud raamatus „Metsluiged“, mida nüüdseks on tõlgitud 30 keelde ning müüdud üle 10 miljoni eksemplari.

„Rääkimata loo“ kallal töötasid Chang ja Halliday üle kümne aasta, nad intervjueerisid sadu hiinlasi ja välismaalasi, kes tundsid Maod tema erinevatel eluetappidel, süvenesid avaldatud mälestustesse ja uurimustesse ning kaevasid Vene, Ameerika ja Hiina arhiividest välja tohutu hulga uut materjali. Selle unikaalse infomassiivi põhjal loodud raamat annab süvitsimineva pildi Mao karjäärist, Mao perekonnast ja lähiringist, Põhjaretkest, Korea sõjast, Suurest Hüppest, kultuurirevolutsioonist ja Hiina võimuladvikus läbi aegade möllanud intriigidest.

Mao relvadeks oli terror ja nälg, tema eesmärgiks oli maailmavalitsemine, milleni lootis jõuda läbi tuumasõja. Mao suurejooneline tuumaprogramm päädis lennuvõimetute rakettidega. Mauistlik internatsionaal, mida Mao üritas Kolmanda maailma riikidest moodustada, tegeles Pekingi riigikassa lüpsmisega ning hajus silmapilk, kui hiinlaste rahad tagant ära kukkusid. Kilplaslik industrialiseerimisprogramm taluõuedes tegutsevate sulatusahjude, sulatusahjudesse heidetud ukselinkide ja supikulpide ning riisiviina jõul töötavate sputnikutega kõlab nagu hullumeelse sonimine. Kui silmapaistvad saavutused propaganda vallas (lauluke „Punab ida“, üleilmse levikuga „Väike punane raamat“ jne.) välja arvata, kukkusid kõik Mao ettevõtmised kurbkoomiliselt läbi. Ning kuigi esimees Maol oli tõesti õnn surra omaenese voodis – rõõm, millest ta miljonid oma alamad ilma jättis – siis sai seegi võimalikuks vaid tänu agressiivse troonipärija Deng Xiao-pingiga sõlmitud kokkuleppele. Elu viimastel aastatel lebas poolpime Suur Tüürimees voodis, kuulas sünget matusemuusikat ja leinas – keda? Kas oma tapetud või hulluksaetud lapsi ja naisi? Või mõnd vana kamraadi võitluse kuulsusrikkailt alguspäevilt? Oh ei, hoopis vana vingamees, enne teda manalasse varisenud Chiang Kai-shek oli see, kelle mälestus pani Mao Zedongi niutsuma nagu kutsika. Miks on kõigi diktaatorite lõpp nõnda trööstitu? Olgu see meile lihtinimestele lohutuseks.

 

 

Jan Kausi arvustus Sirbis>

 

Kirjastus Varrak
Pärnu mnt 67a
10134 Tallinn

Toimetuse tel.:
Müügiosakonna tel.:  
E-post:

 +372  6161 038
+372  6161 035
 varrak (at) varrak.ee

mikare.net