Foto: Hele-Mai Alamaa
Meie detsembrikuu klubiraamatut uuris lähemalt armastatud näitleja ja kolme lapse ema Karin Rask. Siit leiad intervjuu temaga.
Mäletad sa, kas ja kes sulle lapsepõlves raamatuid ette luges? Millised olid sinu lemmiklood?
Kui mõtlen tagasi oma lapsepõlve peale, siis ettelugemisega seoses tulevad mulle esimesena pähe kaks pilti. Esimene: olen Tallinna vanaema juures Mustamäel ning söön oma lemmiktoitu kanasuppi, mille kõrvale mu Nana loeb mulle ette „Väikest nõida”. Ikka ja alati ainult seda, kuigi see raamat on mulle pähe kulunud.
Ning teine pilt: olen kuueaastane ja mulle on just tehtud silmaoperatsioon. Lastekorruse palatid on kõik täis, sellepärast olen koos täiskasvanutega teisel korrusel. Mu silmad on kinni seotud ning sellepärast loevad ema, isa, vanaema ja kõik palati tädid mulle päevade viisi kordamööda raamatuid ette. Ning milliseid raamatuid! Enne seda ma Astrid Lindgreni loominguga tuttav polnud, kuid nüüd seiklesin koos Pipiga, käisin Karlssoniga lendamas ning lahendasin Eva-Lotta ja Kallega kuritegusid!
Kas oled neidsamu raamatuid ka oma lastele ette lugenud? Või on neil omad lemmikud?
Natalile (10) ja Hugole (13) olen ette lugenud nii enda vanu lemmikuid kui ka uuema aja autoreid. Lisaks eelmainitud Lindgrenile on lastele mu enda vanadest lemmikutest meeldinud ka igasugused erinevad muinasjutud sarjast „Saja rahva lood”. Uuema aja autoritest on nende suured lemmikud Mika Keränen, Kristiina Kass ja Andrus Kivirähk. 7-kuusele Stigile ettelugemised on muidugi alles ees, küll jõuavad temalgi omad lemmikud tekkida.
Miks on lastega koos lugemine sinu arvates oluline?
Väiksematele lastele ette lugedes on tähtis, et laps üldse teada saaks – raamatud ja
lugemine on toredad. Kuigi Natali ja Hugo on nüüd suuremad ja ise raamatuid loevad, on õhtuse ettelugemise traditsioon meie peres alles jäänud. Paar korda nädalas ikka juhtub, et kui beebi juba magab või rahulikult omaette toimetab, teeb keegi lastest ettepaneku, et loeks midagi. See on traditsioon ja mõnusa koosolemise aeg. Suurematele lastele ette lugedes saab vanem ka tõlgi ja kommentaatori rolli täita, kui on näiteks tegemist vanaaegse keelekasutusega või räägitakse ammustest aegadest, mida tänane laps enam mõista ei pruugi. Näiteks „Printsi ja kerjust” ette lugedes tuli selgitada, mis mõttes teenijad suurt poissi riidesse panevad ja tõlkida vanaaegsete riideesemete nimetusi. Tänapäeva lapsele on üllatav seegi, et Pipi isa on neegrikuningas. Nii pole ju viisakas öelda. Mõnikord loen ette ka sama raamatut, mis neil endal just pooleli.
Eks näitlejast ema ettelugemine annab ju nüansse ja rõhkusid, teeb loo huvitavamaks. Pole ime, et see su lastele meeldib.
Ega ma lugedes väga etendust ei anna, aga natuke ikka teen eri tegelastele erinevaid hääli. Tegelikult loeb isa Rasmus ka meile palju ette ja mulle väga meeldib, kuidas ta seda teeb. Mõnikord on ikka hästi naljaks. Ja kevadel, kui Stig alles sündinud oli, lesisime temaga voodis ja hoopis Natali luges meile ette.
Kellele ja miks võiksid soovitada raamatut „Meie laste unejutud”?
Seda raamatut võiks küll soovitada igas vanuses inimestele. Oma lapsepõlve aegseid lemmikuid peaks leidma igaüks ja tänased
lapsed saavad teada, millega eelmiste põlvkondade lapsed tegelesid, mis neid huvitas ja mis mureks oli. Ja eelkõige on siin nii mõndagi, millest peale lugemist rääkida ja mida omavahel arutada.
Kas väikese Stigi kõrvalt jõuad ka töiste asjadega tegeleda?
Oma peas ja mõtetes olen praegu beebiga kodune, aga tegelikult kukub ikkagi välja nii, et toimetan edasi ka oma rõivabrändiga
Kalamaja Printsess. See on nagu mu neljas beebi ja nõuab mõnevõrra tähelepanu. Aga teen seda just nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, sest praegu on ikkagi õige aeg Stigiga hästi palju koos olla. On selline vundamendi ladumise aeg. Näitlejatööd hakkan jälle tegema järgmisel kevadel, kui Stig aastaseks saab. Selleks ajaks on juba üks suveetenduse plaan tehtud küll.