Viikingite juurde

Suure Eesti Raamatuklubi suvereis käis sel aastal viikingite jälgedes mööda Põhja-Eesti rannikut. Viisime reisijad ajarännakule tuhande aasta tagusesse aega viikingitega seotud kohtadesse, et lasta kujutlusvõimel lennata arheoloog MAURI KIUDSOO põnevate juttude saatel. Reisid toimusid 8. augustil ja 29. augustil.

Aastatel 800–1000 suhtlesid viikingid kaugete Araabiamaadega. Nende kaubatee viis läbi Eesti alade. Viikingiaja olulisim kaugkaubandustee oli Austrvegr ehk Idatee, mis sai alguse Birkast, suundus peale Ahvenamaa ja Edela-Soome sadamate läbimist Rävala peale, kulgedes siitpeale juba piki Põhja-Eesti rannikut Loode-Venemaa suunas.

Eesti viikingiaja monumentaalsemateks mälestusmärkideks on kahtlemata linnusasula kompleksid. Lisaks Põhja-Eesti rannikut katvale linnuste- ja sadamavõrgustikule, osutavad aktiivsele kaubanduslikule läbikäimisele teiste Austrvegri ääres elanud rahvastega otseselt ka Soome lahe vesikonnast teadaolevate peit- ja aardeleidude koostis, paadismatuste levik, Rootsi ja Soome päritolu importehted. Oskuslikult sepistatud relvad, kaunid hõbe- ja pronksehted, mündid ning majapidamistarbed annavad pildi viikingite kultuurist, kaubavahetusest, sõjakusest, maagiast, uskumustest ning igapäevaelust.

Pilte esimeselt reisilt