Klubiraamatu autor Seppo Zetterberg lugejatele:

Seppo Zetterberg on soomlasest Eesti ajaloo uurija. Ta on Tartu Ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Instituudi juhataja Eestis. Varrakult on varem ilmunud tema raamatud “Maailma ajalugu” ja “Rändajad Soome sillal”.

Konstantin Päts oli kahe maailmasõja vahelisel ajal Eesti esimene poliitik. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning aastatel 1938–1940 Eesti esimene president.

Päts tundis Eesti „esimese vabariigi” poliitikutest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli 1906. aasta sügisel tulnud Soome poliitilise pagulasena ja saanud seal paariks aastaks varjupaiga. Alguses elas ta Helsingi lähedal ning liikus siis Karjala kannasele, mis oli lähemal Vene impeeriumi pealinnale Peterburile.

Soome autonoomsest suurvürstkonnast sai Pätsile ideaal, isiklikult kogetud eeskuju. Nii kirjeldas ta juba 1909. aasta veebruari alguses ajalehes Peterburi Teataja ilmunud kahes juhtkirjas Soome ja Eesti lähedast majanduslikku ja kultuurilist kokkukuuluvust.

Helsingi ja Tallinna tihe kontakt on praegusel ajal suure hooga tegemas neist juba tegelikku kaksiklinna Talsingit, ja selle kontakti tugevdamisel ei arendata enam „Soome silda”, vaid Soome lahe alust tunnelit. Niisugusele arengule mõeldes on huvitav vaadelda ühte Konstantin Pätsi lemmikideed, Soome ja Eesti uniooni või koguni kaksikriiki.

Kui Eesti oli 1918. aastal keiserliku Saksamaa poolt okupeeritud – ja Soome oli Saksamaa liitlane –, pani Päts kirja mitmesuguseid kaksikriiki puudutavaid (sala)plaane. Kui 1918. aasta sügisel oli Soomes kõige kuumem kuningaküsimus, oldi Eesti pool juba valmis koos põhjapoolse naabriga moodustama kaksikmonarhiat.

Kui Eestis 1918. aasta lõpus algas Vabadussõda ja Soome vabatahtlikud kiirustasid appi, tihenesid ja konkretiseerusid Pätsi kujutlused kaksikriigist veelgi enam. Tal oli mitmeid motiive, eelkõige kaitseküsimused: kaksikriigi abil saaks kehtestada Soome lahel soomlaste ja eestlaste kontrolli ning sulgeda Petrograd lahesoppi.

Pätsi viimane ettepanek kaksikriigi asjus pärineb 1940. aasta juulist, vahetult enne seda, kui ta küüditati Nõukogude Liitu. See ettepanek saadeti salajasi teid pidi Soome. Tüüpiliselt võeti nii see plaan kui ka varasemad kaksikriigi plaanid Soome pool jahedalt vastu. Eestiga ei olnud mõtet end siduda.

Pätsi huvi Soome vastu ei piirdunud kaksikriigi rajamise plaanidega. Näiteks viis esimene visiit riigipeana 1922. aastal ta Soome. Kuigi ta 1934. aastal kehtestas Eestis autoritaarse korra, ei takistanud see riigipeade Pehr Evind Svinhufvudi ja Konstantin Pätsi iga-aastasi kohtumisi. Need olid alanud 1931. aastal ja varsti sai kohtumistel püsivaks jututeemaks Soome ja Eesti kaitsekoostöö arendamine. Veel 1937. aasta suvel tegi Päts Soome presidendi Kyösti Kallio kutsel traditsioonilise visiidi, kuid vastuvisiidile Kallio enam ei jõudnud, sest haigestus.

Konstantin Pätsi Soome-sidemete uurimisel pakkusid mulle abi nii Soome kui ka Eesti arhiivid ja raamatukogud. Kõige rohkem pidin ma vaevama Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu, Välisministeeriumi arhiivi, Kansallisarkisto, Kansalliskirjasto ja Balti raamatukogu inimesi. Tänan neid kõiki. Tuleb märkida, et Konstantin Pätsi uurijatel ei ole käepärast mingit tegelikku personaalarhiivi, vaid ainult väike materjalikogu.

Minu teed on kõige rohkem tasandanud kolme minu eesti kolleegi ja sõbra 2018. aastal ilmunud teedrajavad uurimused: Toomas Karjahärmi raamat „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia I”, Ago Pajuri „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia II” ning Heino Arumäe aastakümnete pikkuse uurimistöö uhke tulemus „Eesti ja Soome. Sõjast sõjani”.

Helsingis 1. oktoobril 2019

Seppo Zetterberg

 

Foto: Laura Malmivaara