VARRAK 30: Mart Juur soovitab lugemist

Kirjastus Varrak tähistab tänavu 30. juubelit! Selle aja jooksul on Varrakult ilmunud hulganisti raamatuid erinevates valdkondades ajalookirjandusest lasteraamatuteni ning teatmeteostest väärtkirjanduseni. Sünnipäevakingiks küsisime sõpradelt raamatusoovitusi!

Head lugemist soovitab humorist, ajakirjanik ja „Prillitoosi“ valvelugeja Mart Juur.

Tristan Priimäe „101 Eesti filmi“. Huvitav ja hariv teekond läbi Eesti kinokunsti ajaloo ja tänapäeva. Üldtuntud kassahittide, tunnustatud klassikute kõrval räägib Priimägi ka säärastest filmidest, mille olemasolu laiem avalikkus on unustanud või viibib lausa teadmatuses. Suur hulk Eesti kino kullafondi kuuluvaid töid on tehtud dokumentalistika ja animatsiooni vallas, ning just nendes kategooriates pakub Priimägi suurepäraseid üllatusi.

Vaata raamatut

 

 

 

 

Kui jutt juba „101 Eesti“ sarja peale läks, tasub meenutada Roosmarii Kurvitsa ja Tiit Hennoste raamatut „101 Eesti ajakirjanduspala“. Elegantsed ja inforikkad lühiesseed annavad ülevaate Eesti ajakirjanduse olulistest verstapostidest ega jäta avamata varjatumaid seoseid ja telgitaguseid.

Vaata raamatut

 

 

 

 

 

Sündmusi jäädvustab ja sündmuste taha vaatab omal moel Olav Osolini memuaarteos „Minu esimene elu“. Kindla peale üks naljakamaid ja tõepärasemaid raamatuid, mis kirjutatud elust Eesti NSVs. Kui ma ei tunneks Olavit isiklikult, võiks arvata, et  tegemist on kirjandusliku kangelasega, Josef Švejki, Ostap Benderi ja Ivan Orava kauge sugulasega.

Vaata raamatut

 

 

 

 

 

Kui küsida, milline viimastel aastatel loetud ajalooraamat on avaldanud võimsaimat muljet, siis kindlasti üks meeldejäävamaid on Yuri Slezkine’i „Valitsuse maja“. Detailne, mastaapne ja sügavale ajalookihtidesse kaevuv jutustus Nõukogude riigi kommunistlikust eliidist, selle tekkimisest, võimutäiusest ja allakäigust. Soovituslik kirjandus kõigile, kellel raskusi nõukogude võimu ebainimlikust ja samas kohutavalt rumalast olemusest arusaamisega.

Vaata raamatut

 

 

 

 

Vene ajaloo murranguajast räägib prantsuse kirjaniku Alexandra Lapierre’i „Mura. Leegitsevad mälestused“ – biograafiline romaan omaaegse tuntud seikleja, suurilmadaami ja salaluuraja Maria Benckendorffi ehk paruness Budbergi elust. Teda armastasid Maksim Gorki ja H. G. Wells. Eestis mäletatakse teda kui Jäneda viimast mõisaprouat.

Vaata raamatut

 

 

 

 

 

Haruki Murakami „Tantsi, tantsi, tantsi“ viib lugeja 1980. aastate Jaapanisse, kus hakkab hargnema Murakamile omases, fantaasiat ja reaalsust põimivas stiilis põnevuslugu. Minule isiklikult avaldas kõige muu kõrval muljet sujuv kergus, millega autor 1980. aastate popmuusikahitid loo edenemise teenistusse rakendas.

Vaata raamatut

 

 

 

 

 

Ja lõpetuseks heidame pilgu põnevuskirjanduse varakambrisse. John le Carrè romaan „Agendi mäng“ kinnitab, et klassikalise Briti spiooniloo vormis saab kujutada meie rahutut kaasaega, mida kujundavad rahvusvaheline terrorism, Brexit ja Donald Trumpi säutsatused. Ja minu suure lemmiku Lee Childi „Afäär“ on järjekordne peatükk lõputus Ameerika eeposes, kus kõik on täpselt nii, kui peab. Halvad mehed saavad karistada, kaunid naised jäävad kauniks ja peategelane Jack Reacher läheb vastu uuele seiklusele, taskus kokkupandav hambahari ja sularahapatakas.

John le Carrè „Agendi mäng“

Lee Child „Afäär“

 

Mõnusat lugemist!