Krista Kaer soovitab suvelugemist

Suur suvi on tulnud varakult ja võiks arvata, et see lugemist eriti ei soosi, aga mingil hetkel ei jaksa enam päikese käes olla ning siis kulub varjus ja vilus ära ka üks mõnus raamat. Sel suvel pole neist tõesti puudust.

Emily Henry „Rannaraamat“

Emily Henry „Rannaraamat“ on tegelikult tummisem lugemine, kui pealkirja põhjal võiks arvata. Raamatu kangelanna on edukas romantiliste romaanide autor, kes on kaotanud usu armastusse, sest ta on teada saanud, et tema aasta tagasi surnud isa oli kaua tema ema petnud. Ta sõidab ühte väikelinna, kavatsedes maha müüa maja, mida isa oli jaganud selle teise naisega. Ühtlasi loodab ta saada tagasi oskuse kirjutada muretuid ja õnneliku lõpuga raamatuid. Ootamatult selgub, et tema naaber on samuti kirjanik, kuid kirjandusringkondades kõrgelt hinnatud autor, keda kiidavad ka kriitikud. Ka temal on oma pained, millest ta püüab vabaneda. Mingil hetkel otsustavad kaks kirjanikku, et nad vahetavad oma teemad ja stiilid. Tõsiseid ja süngeid teoseid kirjutanud mees üritab kirjutada kerget ajaviiteromaani, aga kerge kirjanduse autor võtab ette midagi hoopis lohutumat ja raskemat.

Vaata raamatut

 

Robert Galbraith „Vere sund“

Suveks lugemist soovitades ei saa sellest raamatust kuidagi üle ega ümber. J. K. Rowlingu või Robert Galbraithi seni ilmunud krimiraamatutest peetakse seda parimaks, ja põhjusega. Tal on õnnestunud oma raamatutes luua maailm ja õhustik, mida võib teatud mõttes võrrelda Harry Potteri raamatutega. Konkreetne kuritegu ja selle uurimine lisavad muidugi põnevust, aga sama huvitav on viis, kuidas ta kirjeldab briti ühiskonna eri kihte, inimesi, kelle elu kuritegu riivab, ja muidugi peategelasi, Cormoran Strike’i ja Robin Ellacotti. „Vere sunni“ pealkiri oleks võinud olla ka „Üks aasta Cormoran Strike’i ja Robin Ellacoti elus“, sest just aasta kulub neil, et teada saada, kuhu ja miks kadus 40 aastat tagasi noor naisarst. Värvi lisavad nende büroo teised uurimised ja see, kuidas isegi episoodilised tegelased on elusaks kirjutatud.

Vaata raamatut

 

Elena Ferrante Napoli-romaanid 

Äsja ilmunud „Lugu kadunud lapsest“ lõpetab Ferrante Napoli-romaanide kvarteti, milles kirjeldatakse kahe andeka Napoli tüdruku, Elena ja Lila elukäiku ja tormilist sõprust läbi aastakümnete. Tüdrukud on pärit vaesest linnaosast ja püüavad kumbki omal moel sealsest surutisest pääseda. Lugemist oleks hea alustada esimesest raamatust „Minu geniaalne sõbranna“ ning jälgida siis tegelaste arenemist, nende rõõme, pettumusi ja suhteid aastate jooksul. On öeldud, et Ferrante kirjeldab paremini kui keegi teine kõike seda, mida kätkeb kahe naise sõprus – ka selle karisid, kadedust, teineteisest kaugenemist ja leppimist. Elenast saab kirjanik ning tema kaudu tuleb raamatutes juttu ka kirjaniku vastutusest ja rollist ühiskonnas. Kogu Napoli olustik ja selle muutumine on antud edasi väga värvikalt ja mõjuvalt.

Vaata raamatuid

 

 

Agatha Christie „Mõrv päikese all“

Agatha Christie raamatud on kindel valik kõigile, kes soovivad lugeda nutika ülesehitusega krimiraamatuid, kus pole rõhutatud võikaid üksikasju. Neid võib lugeda isegi üsna mitmendat korda ja kurjategija isikut ette teades. Christie tundis inimloomust hästi ning tajus ka selle süngemat poolt ning kuigi ta raamatud tunduvad paljude tänapäeva kriminullidega võrreldes leebed ja süütud, on pealispinna all aimata ehmatavat kurjust. Christie kuriteod ei sünni enamasti kogemata või asjaolude õnnetul kokkulangemisel, need on pigem hoolikalt kavandatud ja läbi viidud. Nende sammhaaval avastamist jälgida on aga vägagi nauditav.

Vaata raamatut

 

 

Richard Powers „Ilmapuu“

Ja lõpuks veel üks mahukas raamat teemal, mis peaks minema korda kõigile. See 2019. aastal Pulitzeri preemia saanud raamat räägib viiest puust ja üheksast ameeriklasest, aga laiemalt sellest, millised seosed ja suhted on inimestel puudega. Raamatu kirjutamise mõte tuli Powersile, kui ta oli õppejõud Stanfordi Ülikoolis ja puutus esimest korda kokku hiiglaslike ranniksekvoiadega.

Ei maksa lasta end heidutada raamatu mahust, tegu on väga loetava romaaniga, mis paneb mõtlema inimeste ja puude saatusest ja sellest, kui kaugele on inimene läinud loodusest ja mida see talle lõpuks kaasa toob.

Vaata raamatut

 

Mõnusat suvelugemist!