Raamat “Sa haara kinni mu käest” räägib poisist, kes kangesti tahtis muusikat teha, kauneid laule luua, maailma näha ja armastada. Elu on karikakramäng, mis sõltub palju juhustest, kokkusattumustest ja õnnest. Vahel, kui autor on sõpradele oma elus juhtunust rääkinud, on nad hämmastunud ja teinekord päris veendunud, et ta on need lood välja mõelnud. Aga ei ole nii. Päriselt. MIKK TARGO kutsub endaga kaasa. Haara vaid kinni ta käest!
Millal ja miks tekkis idee kirjutada see raamat?
Idee tekkis pärast seda, kui olid ilmunud raamatud Jaak Joalast ja Gunnar Grapsist. Kuna kostis palju nurinaid valeväidete ja -faktide kohta, siis oli selge, et oma raamatu panen kokku ikka mina ise, ilma igasuguste oletuste ja väljamõeldisteta, mida naised saunas rääkisid.
Kui kaua kulus ideest teostuseni?
Protsess kestis kokku umbes kaheksa aastat. Sain endale abiks lauljatari Taimi Alavere, kes oli huviga nõus mind aitama. Töö käis kahe-kolmetunniste vestluste kaupa, diktofon salvestas. Teinekord kohtusime alles mitme kuu tagant. See juhtus siis, kui olin oma pikast eluteest järjekordselt kirja pannud pealkirjad ja teemad. Kõik ju ühe ropsuga meelde ei tule. Taimist oli väga palju kasu. Muusikuna oskas ta nii mõnigi kord oma küsimustega minu jutu täpsemaks ja konkreetsemaks timmida.
Mis oli kõige raskem?
Midagi rasket ei olnud, aga üllatas minu enda mälu. Nii mõnigi kord hüppasid aegade tagant välja väga huvitavad mälestused, mis ammu ununenud. Nüüd tulid teises olukorras meelde!
Meenutage naljakaid juhtumeid seoses raamatu kirjutamisega?
Naljakaid juhtumisi raamatu kirjutamisega seoses ei olnud, kuid naerda saime pidevalt. Tänu elusituatsioonidele, mida meenutasin ja mis ka kirja said pandud.
Kas midagi jäi raamatust ka välja?
Ebaolulised ja tühised, valdavalt negatiivsed teemad.
Kas saite raamatu koostamise käigus enda kohta midagi uut teada?
Sain küll! Kokkuvõtlikult seda, et olen elanud uskumatult vaheldusrikast elu. On olnud nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Tõepoolest, kui seisatad ja vaatad kokkuvõtlikult tagasi senisele teele, siis see on olnud üks fantastiliselt lahe teekond. See on täis seiklusi, reise, nuttu ja naeru, millele annavad vürtsi kohtumised paljude-paljude muusikute, lauljate, poeetide, kunstnike ja publikuga. Kohtumisi on kokku julgelt sadades tuhandetes, kui mitte rohkemgi
Kas võtaksite sellise töö ette uuesti?
Pole vajadust, sest olen oma töödes ja tegemistes tavaliselt väga põhjalik, nii ka seekord.
Kui suur raamatute lugeja te ise olete? Viimase aja lugemiselamus?
Lugesin suhteliselt palju kuni 15. eluaastani. Siis tuli minu ellu muusika ja selle kuulamine, harjutamine – kõik see on võtnud kogu minu ülejäänud elu. Hetkel on pooleli Maurice White’I elulooraamat „My Life with Earth, Wind & Fire“.
Mikk Targo elulooraamatu “Sa haara kinni mu käest” koostaja VERNI LEIVAK:
TEMA ELUST ON TEISTELGI ÕPPIDA
Mulle helistati Varrakust ja paluti minu arvamust, kas Miku aastate jooksul kirja pandud märkmetest ja meenutustest saaks tervikliku teose koostada. Ilmselgelt sai, sest materjalist puudust ei tulnud.
Mikk oli põhiosa kaheksa aastaga ise valmis kirjutanud, aga kuna tegu on heliloojaga, tuli lauseid kohendada, kirjutatut loogilisse (ka kronoloogilisse) järjekorda panna. Lisaks korraldasime korduvalt intervjuusessioone, et detailidesse süveneda ja veelgi rohkem põnevat materjali hankida. Kuigi algses versioonis oli juba olemas mitmeid kommentaare
Miku kaasteelistelt, siis mitte päris kõigilt, kes raamatus sõna saavad. Tegin mõnega neist samuti intervjuu.
Kõige põnevam oli osa saada Miku ääretult huvitavast mõttemaailmast ja maailmanägemisest,
muusika mõistmisest. Üllatasid paljud muusikavälised tähelepanekud eluolust, see, millise detailitäpsusega ta olnut mäletab ja kuivõrd eluterved on tema põhimõtted. Eriti hämmastavad olid minu meelest just tema lapsepõlvemälestused ning mõistagi pöörased seiklused, mis said teoks 1980. aastatel bändide turneedel mööda Nõukogude Liitu, aga ka hiljem, kui Mikk Ameerikat avastas. Ta ise on öelnud, et elu silme eest läbi lastes käivitus otsekui videolint.
Kuigi teoses iseloomustavad kaasaegsed Mikku enamasti kui väga keerulise, raske ja kompromissitu loomuga inimest, ei saa mina seda väita. Kõik sujus ideaalselt, ei mingeid kapriise, eriarvamustele jäämist ega etteheiteid. Olen talle selle eest väga tänulik, aga teisiti ma koostööd ette ei kujutanudki. Korrektne, täpne, sõbralik, nooruslik inimene, kelle värvikast elust on teistelgi palju õppida.
Raamatu leiad siit: https://varrak.ee/raamatud/haara-kinni-mu-kaest/
