Vaimukas ja üdini positiivne ALIIS JÕE otsustas jääda puhkusele ja naasta alles siis, kui Kiievi taevas lendavad linnud, mitte lennukid. Enne aga tutvustas ta oma seikluslikku, isegi veidi üle võlli uudisteost „Kõik teed viivad Roomast“.
On kummastav, et kõige lõbusam raamat, mille ma kirjutanud olen, ilmub ajal, kui naerda on raske või isegi
kohatu. Või vähemalt tundub nii. Aga tegelikult annab mulle jõudu raamatus seikleva Mammi tegelaskuju, kes praegusel hetkel kindlasti ei norutaks, vaid teeks seda, mida iga terve mõistusega inimene: lahendaks muresid väikeste sammude kaupa ning Marcus Aureliust tsiteerides keelduks laskmast surra oma hingel enne kui oma kehal. Võib-olla on just seda usku kõige rohkem vaja? Et ükskõik kui traagiline olukord ka tunduks, on kas või vähehaaval edasi liikudes alati võimalik jõuda valgemasse kohta. Nagu Mammi ütleks: „Perspektiivid peavad paigas olema!“ Sellepärast meeldib talle ja ka mulle Firenze, kus saad aru, et lähemal olevad asjad on alati hiigelsuured, aga kui me neist möödume, siis muutuvad need väiksemaks. Tähtis on ju liikuda.
Mammi ei räägi ühtki konkreetset murret ega tsiteeri iial kedagi täpselt, hoolimatult moonutab ta isegi suurmeeste nimekujusid, sest tähtis pole jätta muljet, et sa kõike „õudselt täpselt siin elus tead“, vaid võimalikult palju teada saada. Teada saamise himu ei tohiks lõppeda ühegi numbriga sünnipäevatordil!
Mammi abil saab muresügavikku kadunud peategelane Aliis uuesti jalad alla, aga ilma seiklusteta see tal ei lähe. Usku, et meis kõigis on selleks jõudu, on mul kummalisel kombel nüüd, kui raamat ammu valmis on, iseendal kõige rohkem vaja. Nii et võib-olla tuli raamat isegi kirjutajale õigel ajal trükist välja! Itaalia pole raamatu tegevuspaik sellepärast, et ma seda maad väga armastan, ega ka mitte sellepärast, et enamik eneseotsingute raamatuid viib sinna. Itaalia on ajalugu ja ajalugu on inimeseks olemise lugu. Selles olev aitab iseennast kaaluda. See ei tähenda vannitoakaalu närvilist vaatamist, sest saia, veini ning mahlaseid roogi leiab raamatustki küllaga.
Kes kahtleb, kas peaks raamatut lugema, siis ma julgustaks Mammi sõnadega, et elu teeb palju kirkamaks, kui igas päevas on üks uus asi. Olgu selleks siis sukeldumiskursus või uus raamat.