0

Varraku autorid HeadRead festivalil

Kirjandusfestival HeadRead toob 25.-29. mail publiku ette üle 40 kodu- ja välismaise kirjaniku ja sõnameistri pea kõigist kirjandusžanridest. Tänavu on esimene kord üle kolme aasta, kui HeadRead toimub taas täismahus festivalina.

Välisautoritest on näiteks Eestit külastamas Uus-Meremaa kirjanik Christine Leunens, kellega vestleb Krista Kaer isiklikult, Veneetsias elav uelsi kirjanik Philip Gwynne Jones, norra krimikirjanik Jørn Lier Horst ning soomlastest Antti Tuomainen ja Mia Kankimäki.

Muidugi ei puudu festivalilt ka suurepärased eesti autorid nagu David Vseviov, Kai Aareleid, Martin Algus, Elo Selirand, Juta Kivimäe, Sandra Heidov ja paljud teised.

Foto: Dmitri Kotjuh


Christine Leunens ja „Vangistatud taevas“

Christine Leunens (1964) on Uus-Meremaa kirjanik. Leunensi taust on kirev, ta on sündinud Ameerika Ühendriikides, tema ema on itaallanna ja isa Belgia flaamlane, nooruses elas ja töötas Leunens Prantsusmaal, tehes seal muu hulgas ka modellitööd. Oma esimese romaani „Ürgne supp“ („Primordial Soup“) avaldas Leunens 1999. aastal. Romaan räägib leedu päritolu ema ja tema tütre pehmelt öeldes veidrast suhtest, mis võimaldab autoril käsitleda eri teemasid religioonist seksini. Üheksa aastat hiljem ilmus Leunensi teine romaan „Vangistatud taevas“ („Caging Skies“, eesti k 2019, tlk Uno Abram), mis puudutab laialt käsitletud, ent ammendamatult olulist teemat – indiviidi ja totalitaarse ühiskonna vahelist suhet. Romaani tegevusaeg on 1940. aasta ning tegevuskoht fašistlik Austria. Teose minajutustaja, innukas Hitlerjugendi liige Johannes, avastab, et tema vanemad peidavad nende kodus juudi tüdrukut. Inimesed kalduvad  kergesti uskuma ühiskondlikke üldistusi, kuni neil tekib isiklik kontakt üldistuste objektiks olevate inimestega – nii armubki Johannes tüdrukusse, keda ühiskond ei pea mingilgi moel armastust väärivaks. 2019. aastal valmis Leunensi romaani põhjal ekraniseering, mille lavastas Uus-Meremaa režissööri Taika Waititi ning mida paljud kriitikud arvasid aasta parimate mängufilmide hulka.

Christine Leunensiga vestleb tõlkija Krista Kaer 28. mail kell 18 Kirjanike Maja musta laega saalis.

 

Philip Gwynne Jones ja „Veneetsia mäng“

Philip Gwynne Jones on uelsi kirjanik, kes elab Veneetsias ja kirjutab Veneetsiast. Jones sattus Itaaliasse esmakordselt 1994. aastal, seoses tööga Euroopa Kosmoseagentuuris. Paar aastakümmet hiljem avastas Jones endas krimikirjaniku, 2018. aastal ilmus ta debüütromaan „The Venetian Game“ („Veneetsia mäng“), mille peategelane, Nathan Sutherlandi nimeline inglise aukonsul Veneetsias, satub salapärastesse sekeldustesse, kui tal pakutakse märkimisväärse summa eest võtta hoiule pakk, mis sisaldab Veneetsia meistri Giovanni Bellini illustreeritud palveraamatut. Aasta hiljem ilmunud romaanis „Vengeance in Venice“ („Kättemaks Veneetsias“) satub Sutherland Veneetsia Biennaali Briti paviljoni, kus üks maailmakuulus kriitik kaotab oma pea – seda kahjuks sõna otseses mõttes. Praeguseni on Jonesilt ilmunud viis Nathan Sutherlandi romaani; kuues, mis kannab pealkirja „The Angels of Venice“ („Veneetsia inglid“), seob põneva süžee üleujutusega, mis tabas linna 2019. aasta 12. novembril. Jones on kirjutanud Veneetsiast ka omaeluloolise teose „To Venice with Love“ („Armastusega Veneetsiale“, 2019). Teos räägib, kuidas Philip saabus koos abikaasa Caroline’iga Veneetsiasse ning kuidas linn neid aegamisi omaks võttis.

Philip Gwynne Jones räägib kirjanduslikust Veneetsiast kirjanik Jason Goodwiniga 29. mail kell 16 Kirjanike Maja musta laega saalis.

 

Jørn Lier Horst krimisari Alexander Blixist („Nullpunkt“, „Suitsukate“ „Kreenis“) ja Detektiivibüroo nr 2

Jørn Lier Horst (1970) on norra krimikirjanik. Enne kirjanikuteele asumist töötas Horst Lõuna-Norras Vestfoldi prefektuuri vanemuurijana, mistõttu on tal kasutada oma ilukirjanduslike lugude jaoks isiklik kogemus ning võib märgata, et tema teostes käsitletakse politseitööd asjatundlikult. Nagu viljakale krimikirjanikule kohane, kirjutab Horst oma lugusid seeriatena. Horsti kõige tuntuma, 2004. aastast alustatud krimilugude seeria keskmes on William Wistingi nimeline politseiinspektor, keda sageli abistab võigaste kuritegude lahendamisel tütar, uuriv ajakirjanik Line – mis valmistab muidugi mõista Wistingule omajagu muret. Sarja kõige värskemas eestinduses „Kuritahtlikkus“ (Eesti Raamat, 2021, tlk Heidi Saar) peavad isa ja tütar saama hakkama põgenema pääsenud sarimõrvariga. Wistingi seerias on ilmunud siiani viisteist romaani. Selle kõrval on hakanud Horst kirjutama krimiromaanide seeriat kahasse tuntud kolleegi Thomas Engeriga (1973), siin ühendab erinevaid lugusid kriminaaluurija Alexander Blixi tegelaskuju. Seeria esimeses teoses „Nullpunkt“ (Varrak, 2020, tlk Maarja Siiner) peab Blix asuma uurima avaliku elu tegelaste järjestikusi müstilisi kadumisi. Lisaks sellele on Horst ka viljakas lastekirjanik, lastele kirjutab ta samuti põnevaid lugusid.

Jørn Lier Horst räägib oma mahukast loomingust norra-eesti luuletaja Øyvind Rangøyga 28. mail kell 14 Kirjanike Maja musta laega saalis.

 

Antti Tuomainen ning „Jänesefaktor“ ja „Põdravalem“

Antti Tuomainen (1971) on soome kirjanik, rahvusvaheliselt üks loetumaid soome autoreid, tema loomingut on jõutud juba võrrelda nii Atwoodi kui Houellebecqi omaga. Tuomainen on avaldanud kümme romaani, enamasti tumedad, ent mõnikord ka musta huumoriga vürtsitatud krimilood. Tema debüütromaan „Tappaja, toivoakseni“ („Loodan, et tapja“) ilmus 2006. aastal ning räägib mehest, kellelt tellitakse mõrv, ent kes hakkab oma ülesandes kahtlema. Eesti keelde on praeguseks tõlgitud kaks Tuomaise teost. 2016. aastal ilmus Eestis tema viies romaan „Kaevandus“ („Kaivos“, eesti k Eesti Raamat, 2016, tlk Katrin Ringeveld). Teos räägib ökokatastroofi põhjustanud kaevandusest, mille ebaseaduslikku tegevust uuriv ajakirjanik Janne Vuori peab seisma silmitsi tõsiste ohtudega. Kaks aastat tagasi ilmunud üheksanda romaani „Jänese faktor“ („Jäniskerroin“, eesti k Varrak 2021, tlk Mihkel Mõisnik) keskmes on kindlustusmatemaatik Henri Koskinen, kes saab päranduseks mitte just kõige puhtama rahalise seisuga seikluspargi. Selleski romaanis segab Tuomainen tulemuslikult kriminaalseid süžeekäike hea huumoritajuga, värskendades sedasi ettekujutust Nordic Noir’ist.

Antti Tuomaineniga vestleb kirjanik Jan Kaus 28. mail kell 17 Kirjanike Maja musta laega saalis.

 

Mia Känkimäki ning „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“ ja „Naised, kellest ma öösiti  mõtlen“

Mia Kankimäki (1971) on soome kirjanik. Tema ilukirjanduslik debüütteos „Asioita jotka saavat sydämen lyömään nopeammin“ (eesti k „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“, Varrak, 2018, tlk Triin Tael) on tugevalt omaelulooline lugu, mis viib autori kuulsa jaapani õuedaami ja kirjaniku, hiljuti eesti keeleski ilmunud „Padjamärkmete“ autori Sei Shōnagoni (u 966 – 1017 või 1025) jälgedes Kyōtosse. Teos pälvis Helsingi piirkonna raamatukogude HelMet kirjandusauhinna. Kankimäki teine teos „Naiset joita ajattelen öisin“ (eesti k „Naised, kellest ma öösiti mõtlen“, Varrak, 2020, tlk Triin Tael) kannab autori ja lugejad kõikjale üle maailma. Romaanis satutakse Aafrikasse, Itaaliasse ja Jaapanisse, kõndima autorit inspireerinud naiste jälgedes, olgu nendeks siis Firenze renessansiaegsed naiskunstnikud või 28-aastaselt Aafrikasse kohvi kasvatama läinud Taani kirjanik Karen Blixen (1885 – 1962), keda tuntakse ka Isak Dineseni nime all ning kelle „Aafrika äärel“ on vaimustanud Riina Jesmini tõlkes ka eesti lugejaid.

Mia Kankimäkiga vestleb tõlkija Triin Tael 29. mail kell 15 Kirjanike Maja musta laega saalis.

 

Head festivali nautimist! Terve HeadRead kavaga saad tutvuda siin: https://headread.ee/kava/

Autorite tutvustused on pärit HeadRead kodulehelt: https://headread.ee/tutvustused/