Nelja lapse isa, vähiravifondi Kingitud Elu asutaja, ajakirjanik Toivo Tänavsuu kinnitab, et arstiõpingud on parim profülaktika Alzheimeri tõve vastu.
Kuidas tekkis idee kirjutada raamat „Südame tervis“?
Idee tuli Varraku kirjastuselt, kes viis mind dr Margus Viigimaaga kokku. Kuna õppisin parasjagu Tartu ülikooli arstiteaduskonnas südame ehitust ja toimimist ‒ füsioloogia ja patoanatoomia õppeainete raames ‒ , tundus sel teemal põhjalikuma käsitluse tegemine huvipakkuv ja praktiline.
Kuidas koostöö dr Viigimaaga välja nägi?
Minul oli pigem intervjueerija roll. Samas pidin ka keerulisemad meditsiinilised asjad inimkeelde panema. Kohtusime dr Viigimaaga mitu korda ja küsitlesin teda erinevatel südameteemadel. Panin jutu kirja, toimetasin ja silusin ning nii see lõpuks kaante vahele sai. Protsess kestis rohkem kui aasta. Oleksime ehk varem valmis saanud, kui meil mõlemal ‒ aga eriti minul ‒ poleks nii tihedat kalendrit seoses õpingute ja muude ülesannetega.
Kas tundsite dr Viigimaad juba varasemast ajast?
Varem ma dr Viigimaad isiklikult ei tundnud, kuid teadsin küll. Ta on oma ala suurte kogemustega tippspetsialist, kes teeb tööd sõna igas mõttes südamega. Tema ampluaa on lai ja energiast puudu ei tule: kord teeb maailmas läbimurdelist teadustööd, siis ravib oma patsiente, siis peab loenguid kolleegidele erinevates maailma otstes jne. Eriti hindan seda, et dr Viigimaa peab oluliseks ennetustööd ja propageerib meelsasti kõikjal tervislikke eluviise ja südame eest hea seismist.
Kuidas edenevad teie enda arstiõpingud?
Õpingud edenevad kenasti, oleme sisenemas taas eksamite ja arvestuste perioodi ning umbes jaanipäevaks saab kolmas kursus läbi. Kahetsemiseks ei ole olnud vähimatki põhjust, sest aasta-aastalt on läinud õpingud järjest praktilisemaks ja seega ka huvitavamaks. Kui varem tegelesime peamiselt tuupimisega, siis nüüd kohtume juba ka patsientidega. Võib kindlalt öelda, et dinosaurusedki saavad ülikoolis kenasti hakkama. Arstiõpingud on parim profülaktiline Alzheimeri ennetus.
Kuidas te kõike jõuate? Lisaks õpingutele pereelu, vähiravifond, ajakirjanikutöö?
Olen õnnelik, sest mind ümbritsevad igal rindel erilised, tublid ja inspireerivad inimesed (kodus, fondis, koolis) ning saan tegeleda asjadega, mis on südamelähedased. Ma jaksan taevaisa armust. Konkreetset nädalakava mul ei ole. Üldiselt sõidan mitu korda nädalas Tallinna ja Tartu vahet, kõikjal arvuti kaasas. Kontoriks buss või rong.
Mis on teie elu kõige suurem saavutus?
Kõige suurem on veel ees. Aga põhjust on tänulik olla paljude asjade üle: pere ja tublid lapsed ‒ neid on neli, vanuses 2, 8, 12 ja 19 aastat; suure ühiskondliku mõjuga vähiravifond ‒ võimaldame juba kaheksandat aastat Eesti inimestele elupäästva ravi, kuid „ravime“ teatud mõttes ka terveid inimesi ehk tervet ühiskonda; inspireeriv teekond ülikoolis koos noorte andekate kolleegidega ‒ kellest enamik minust kaks korda nooremad jne. Kui saaks otsast peale alustada, siis ei muudaks midagi.
Kas tulevikuplaanid on juba paigas? Kas soovite samuti saada südamearstiks?
Huvitun kõige rohkem onkoloogiast ja see on ka arstiõpingute siht ‒ kujuneda onkoloogiks.
Õppimise kõrvalt keskendun vaikselt aga kindlalt järjest rohkem praktilisele tööle: olen olnud hooldaja Tabasalu Pihlakodus ning hetkel praktiseerin abiõena Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus COVIDi osakonnas.
On ilmne, et ajakirjanikutöö vajub tahaplaanile, kuid täna olen veel Eesti Ekspressi toimetuse koosseisus, kuigi rohkem õnnestub kirjutada vaid koolivaheaegadel. Mõtlen ajakirjanikutööst kui hobist: meil kõigil on oma hobid: kes koob sokke, kes vallutab mäetippe, kes kasvatab tomateid. Mina kirjutan uurivaid lugusid. Eriti meeldivad konfliktsed lood, mille märksõnaks suur raha, suur jama ja suured isiksused.
Mida selle raamatu kirjutamine õpetas?
Tööprotsessi mõttes kinnitas raamatu kirjutamine tõsiasja, et võimekate ja tublide inimestega koos jõuab kaugele ka siis, kui tuul on vastu. Südame tervise osas andis terviklikuma pildi täienduseks koolis õpitule. Kui on õige hetk, õiged kaaslased ja õige tunne, siis võib kindlasti tulevikuski raamatuid kirjutada. Tervisest võib lõputult kirjutada, alati on liiga vähe.
Kui tervislikku elu te ise elate? Kas mõni pahe ka on?
Eks tudengitel ikka mõni pahe on. Aga üldiselt püüan jälgida kõiki tervise hoidmise põhilisi soovitusi: süüa mõistlikult ja mitmekesiselt, teha regulaarselt trenni, öösiti töötamise asemel magada. Just selle viimase osas on võlg ehk suurim: töö käib, et suurendada keskmist uneaega. Magamatus ongi vist põhiline pahe. Murekohti on kindlasti veel palju aga neid oskaksid teised inimesed paremini kirjeldada.
Milline on teie meelest meie inimese kõige suurem tervisemure?
Statistika järgi on haige süda probleem nr 1. Miks see nii on, sellest annab ülevaate meie raamat. Aga väga suureks probleemiks pean ka kroonilist raskekujulist laiskust ehk Segnitiese sündroomi (selle nime mõtlesin ma siin praegu ise välja). See on laialt levinud haigus, kus inimene ei viitsi armastada, hoolida, tegutseda, areneda, kuigi ta oleks selleks kõigeks rohkem kui võimeline. Avaldumine on individuaalne: mõnel lööb välja juba noores eas, teisel alles keskeas. Kaldub aja jooksul süvenema. Ravi puudub, ka profülaktiline ravi.
Kes peaks seda raamatut lugema? Miks?
Raamat on kõikidele inimestele, kelle põues põksub süda ja kes tahaksid elada vähemalt 100-aastaseks. Saate rohkem teada selle kohta, kuidas see pump töötab ja miks ta paljudel rikki läheb. Aga tegelikult sobib raamat ka suurepäraselt „südametutele“ ja neile, keda tervise hoidmine absoluutselt ei huvita, sest ‒ nagu juristid ütlevad ‒ mitteteadmine ei vabasta vastutusest.
Vaata raamatut SIIT
Toivo Tänavsuu on Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja Eesti Ekspressi staažikas ajakirjanik. Fond toetab vähihaigeid, kelle hädavajalikku elupäästvat ravi ei rahasta haigekassa.
Kaheksa aasta jooksul on fondi kaudu abi saanud üle 1500 inimese.
2+19 aastal astus Tänavsuu Tartu Ülikooli, et õppida arstiks, täpsemalt onkoloogiks. Käesoleva raamatu ilmumise ajal lõpetab ta 3. kursust.
Ta on õppinud südame ja vereringe elundkonna tervist mitmes õppeaines: füsioloogia, patofüsioloogia, patoanatoomia jt.
2022 aasta kevadel praktiseerib ta abiõena Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus.