„Terve südame raamatu“ autor Margus Viigimaa sõnastab südame hoidmise rusikareeglid: regulaarne kehaline koormus, tervislik toit, kosutav uni ja mittesuitsetamine.
Kelleks tahtsite saada lapsena? Millal ja miks sündis otsus saada arstiks?
Lapsena tahtsin saada lenduriks ja trollijuhiks nagu paljud poisid. Põhikooli lõpus mõtlesin matemaatika ja füüsika eriklassis jätkamisele, olin neis ainetes ja olümpiaadidel päris tugev. Läksin siiski bioloogia eriklassi ja mind paelus väga geneetika kiire areng. Ülikoolis otsustasin õppida arstiks, kuna selles ametis saab kasutada inimese tervise huvides nii geneetikat kui ka füüsikat ja teisi teadmisi.
Kas vanemad mõjutasid kuidagi elukutsevalikut?
Olen esimese põlve arst. Isa ja ema toetasid väga minu soovi õppida arstiks ja see oli üks argumentidest arstiameti kasuks.
Mõned toredad seigad ülikooliajast. Kas õppimise kõrvalt jäi aega ka vallatusteks?
Ülikooli ajal õppisin palju, arstiõpingud on väga pingelised. Lisaks on minu kutsumuseks laulmine ja Tartu Akadeemilise Meeskoori lauljana tegin kaasa kõik esinemised, kontsertreisid teistesse riikidesse ja rahvusvahelised laulukonkursid. Kõik see oli pingeline, aga väga loominguline ja tasakaalustav osa minu üliõpilaselust. See arendas mind emotsionaalselt väga palju ja pakkus suuri elamusi.
Kus oli esimene töökoht? Kas mäletate oma esimesi patsiente? Kui palju on muutunud südamehaiguste ravi võrreldes selle ajaga, kui te arstiööd alustasite.
Esimene töökoht oli Tartu ülikooli südamekeskuses ja Maarjamõisa haiglas. Töötasin infarktihaigetega nii teadlase kui ka praktilise arstina. Mäletan hästi mitmeid keerulisi patsiente. Eriti on meelde jäänud öövalvetes ravitud haiged, kui pidin noore arstina langetama kiireid ja täpseid otsuseid. See andis suure kogemuse minu kujunemisel praktiliseks südamearstiks.
Möödunud peaaegu 40 aastaga on kardioloogias muutunud praktiliselt kõik. Diagnostikaseadmed, ravimid, raviseadmed jne erinevad nagu muruniiduk tänapäeva autost kui kujundlikult väljendada.
Kas teil on eeskujusid? Kes? Miks?
Neid on palju ja vanemate kolleegide juhendamine ning toetus on olnud arstiks kujunemisel ülimalt tähtis. Professor Toomas Sulling, professor Rein Teesalu ja doktor Maido Uusküla on minu tegemisi kõige rohkem suunanud.
Kirjeldage oma tavalist tööpäeva Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.
Minu töö on väga mitmekülgne ja iga päev kulgeb erineva graafiku alusel. Tööpäevad on pingelised ja minutilise täpsusega planeeritud. Tegelen südame ennetuskeskuses haigete diagnostika ja raviga. Lisaks kulub palju energiat kardioloogiakeskuse teadustöö ja arendustöö juhtimisele ja paljudes projektides kaasalöömisele. Palju on rahvusvahelisi ühisprojekte. Mind kutsutakse ka päris sageli erinevatesse maailma riikidesse loenguid pidama. Lisaks loengud üliõpilastele Tallinna tehnikaülikoolis ja ka teistes ülikoolides.
Kas teate, kui mitu patsienti teil on kokku olnud? Kui palju neist meelde on jäänud ja miks?
Patsiente, keda olen konsulteerinud (kas või suure visiidi käigus) on kindlasti juba kümneid tuhandeid. Põhjalikumalt olen ravinud osa neist haigetest.
Kõige eredamatest juhtumitest on meeles mõni esimeste arstiaastate patsient Maarjamõisa haiglas. Üks mees, kes oli ametilt sepp, saabus minu valve ajal väga raske südamepuudulikkusega. Tema kõhuõõnest eemaldasin suure süstlanõelaga üle kümne liitri vedelikku.
Kord kutsuti mind öösel kiiresti vastuvõtuosakonda ja seal oli 50-aastane naine ägeda südamelihase infarktiga. Oluline oli kiiresti alustada trombolüüsi. Jooksin raamil haigega kiiresti lifti juurde, et sõita neljandale korrusele infarktiravi osakonda. Patsiendil oli ülitugev valu ja osakonda jõudes tekkis ka veel südameseiskus. Suutsime tema elu päästa. Sellised juhud annavad hea tunde südamesse ja kindlust edasises tegevuses.
Kas vastuvõtule jõuab rohkem mehi või naisi? Mille poolest erinevad mees- ja naispatsiendid? Kas inimeste terviseteadlikkus on paranenud?
Mehi ja naisi on enam-vähem samapalju. Meeshaiged on aga viis-kümme aastat nooremad. Naiste terviseteadlikkus on parem ja sageli toovad just nemad mehed arsti juurde. Naiste kaebused on mõnede südamehaihaiguste (eriti südameinfarkti) korral ebatüüpilisemad.
Terviseteadlikkus on märgatavalt suurenenud nii naistel kui ka meestel. Paljud nooremad haritud mehed on tervise hoidmise teema seadnud enda jaoks esiplaanile.
Kui tihti peate kokku puutuma nn polkovniku leskedega, kes teavad ise kõige paremini, mis neil viga on? Kuidas teete inimesele selgeks, et dr Google pole parim nõuandja?
Neid on ikka päris palju. Valdavalt naised, aga tuleb ette ka meespatsiente. Kulub palju aega ja energiat, et neile selgeks teha tegelik seisund ja vahel terviseprobleemid, mida nad ei ole teadvustanud. Kõigil juhtudel see kahjuks ei õnnestu. Dr. Google’iga saab argumenteeritult diskuteerida ja faktide keeles tõenduspõhise meditsiini seisukohti jagada.
Millal jõuame personaalse meditsiinini, kui iga patsiendi puhul arvestatakse tema geneetilisi eelsoodumusi ja kirjutatakse ainult talle sobivaid ravimeid? Milline riik on selles suhtes esirinnas?
Me kasutame juba praegu personaalmeditsiini elemente kardioloogias, onkoloogias jt aladel. Uurimistööde ja arenduste tulemusena areneb personalmeditsiin lähemate aastate jooksul väga kiiresti.
Euroopas on esirinnas Ühendkuningriik, Soome ja julgen öelda, et ka Eesti. Olin hiljuti lektor Euroopa miljoni genoomi projekti konverentsil ja sinna olid esimeses ringis valitud just need kolm riiki. Kindlasti ka Ameerika Ühendriigid.
Te manitsete inimesi elama tervislikult. Kui tervislik olete te ise? Kirjeldage oma menüüd ja liikumisharjumusi. Kas teil on ka mõni halb harjumus? Kui vanaks kavatsete elada?
Olen veendunud, et tervislik eluviis on tervise alus. Ebaeetiline oleks anda soovitusi, neid ise mitte uskudes või järgides. Minu toitumine on peaasjalikult Vahemere maade laadne. Ma teen päevas vähemalt 10 000 sammu, tööle käin enamasti jala. Mängin kaks-kolm korda nädalas tennist ja osalen harrastajate turniiridel. Mitmeid kordi olen läbinud Tartu maratoni, aga ka Finlandia-hiihto, Vasaloppeti, Engadin Ski jt maratone.
Kardan, et ma ei pruugi väga vanaks elada, kuna olen terve elu töötanud väga suure vaimse pingega. Kahjuks töötan ka puhkepäeviti, aga pingutan selle nimel, et sellest halvast harjumusest vabaneda.
Millised on südame hoidmise rusikareeglid?
Regulaarne kehaline koormus, tervislik toit, kosutav uni ja mittesuitsetamine.
Kes peaks seda raamatut lugema ja miks?
Kõik, kes tunnevad huvi südame ja südametervise vastu. Nii noored kui ka vanemad. Nii terved kui ka mingit südamehaigust põdevad inimesed. Loodan, et raamat on kergesti loetav ja igaüks leiab sealt enda jaoks vajalikke teadmisi ning inspiratsiooni südametervise hoidmisel.
Vaata raamatut SIIT
Meditsiinidoktor Margus Viigimaa
HARIDUS
1994 Tartu ülikool, meditsiinidoktor
1990‒1991 teadustäiendus Kyoto ülikooli haiglas Jaapanis
1989 Kaunase meditsiiniakadeemia, meditsiinkandidaat
1982 Tartu ülikooli arstiteaduskond, arstidiplom kiitusega
1976 Tartu Tamme gümnaasium
TÖÖKOGEMUS
Alates 2011 Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia teadus- ja arendusjuht, ülemarst
Alates 2005 TTÜ kardiovaskulaarmeditsiini professor
2004‒2011 Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja
1982‒2004 Maarjamõisa haigla infarktiravi osakonna kardioloog, TÜ Kliinikumi kardioloogiaosakonna juhatajana
ERIALANE TÄIENDKOOLITUS
Täiendanud end Kyoto ülikooli haiglas, Hannoveri meditsiiniülikoolis, Oulu ülikooli haiglas, Venemaa kardioloogiakeskuses Moskvas, Nottinghami ülikooli haiglas ja Londoni Charing Cross Hospitalis
KUULUMINE ERIALAORGANISTATSIOONIDESSE
Eesti kardioloogide selts alates 1982, 2003‒2005, 2013‒2015 president
Eesti hüpertensiooni ühingu asutaja ja esimene president 1995‒2001, juhatuse liige alates 2002
Euroopa hüpertensiooni ühingu juhatuse liige 2005‒2013
Balti ateroskleroosi ühingu liige alates 1998, president 1998‒2001 ja 2017‒2022
TUNNUSTUS
2007 Eesti Vabariigi Punase Risti III klassi aumärk
Ukraina arstiteaduste akadeemia kuldmedali laureaat
Rootsi, Ungari ja Bulgaaria hüpertensiooni liidu auliige
Kasahstani kardioloogide assotsiatsiooni, Eesti kardioloogide seltsi, Eesti hüpertensiooni ühingu auliige
2018 Eesti konverentsisaadik
2018 Eesti aasta tervisesõber
2018 Harjumaa teenetemärk
2016 Tallinna teenetemärk
2014, 2020 Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlane