Küsimustele vastab kirjanik Piret Jaaks, kelle sulest ilmus äsja südamlik lasteraamat „Härra Maru mustikapood“, mis õpetab oma erilisust aktsepteerima ja seda oma tugevusena nägema.
Kas härra Marul on prototüüp või kust tuli idee sellise poisi sünniks?
Härra Maru on inspireeritud minu lapse tegemistest ja natuke on temas ka mind ennast. Olin nimelt ise just selline laps, kes hakkas hästi vara lugema ning ühel hetkel avastasin, et olen vanaema raamaturiiulist peaaegu kõik teosed läbi uurinud ning olin natuke murelik, et millist raamatut järgmiseks ette võtta. Näiteks lugesin kosmoseraamatuid, indiaanlaste elust rääkivaid raamatuid, loodusraamatuid ja mitmeid raamatuid sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“. Seega võib öelda, et Marusse on kokku sattunud mitmeid lapsi.
Kui palju tõukas raamatu kirjutamist taga mure sellepärast, et lapsed viidavad liiga palju aega nutitelefonis? Mis selle vastu aitaks?
Mure oli täiesti otsene. Panin tähele, et asjad, mida meie põlvkond (praegu 40-aastased) pidas ainuvõimalikuks ‒ õues mängimine, raamatute lugemine, looduse uurimine –, mõjuvad paljudele tänapäeva lastele kohustusena. Nii hakkasingi mõtisklema, et huvitav, kuidas viia ühte raamatusse kokku n-ö vana aja laps ja praeguse aja laps. Sain aru, et peategelases peab olema midagi mõnest teisest kultuurist, et ta mõjuks usutavalt. Jaapan oma korraarmastuse ja distsipliiniga tundus veenev taust härra Marule. Oleme lapsega ka ise Jaapanis käinud ja meile meeldis, sealne kultuur on Eestile märksa sarnasem, kui algul arvasime.
Kui palju on teil endal kokkupuudet Maru ja tema õe vanuste lastega? Kas raamatute tegelased on puhtalt kirjanduslik väljamõeldis või ammutate kuskilt inspiratsiooni?
Mul on endal 9-aastane laps, kes käib taaskord lastelaagris, seega on seosed raamatuga päris otsesed. Samuti oleme koos lapsega nuputanud, mida esitada koolis leiutamisvõistlusele. Kõik teemad raamatus on pärit otse elust, aga muidugi on tegelased läbinud teatava kunstilise filtri, mistõttu on nad natuke müstilised. Näiteks Marut võib ikkagi lugeda kergelt ülivõimetega inimeseks, sest kes suudaks ööga teha valmis terve menüütäie toite mustikatest või joonistada vaid mõne tunni jooksul kümnetest lastest koomikseid? Maru suudab!
Kes peaks seda raamatut lugema?
Ma usun, et see on tore lugemine nii lastele vanuses 7+ kui ka lapsevanematele. Minu sõbrad, kes raamatut lugesid, ütlesid küll, et neil oli väga huvitav mõtiskleda neil teemadel ja oli ka mitmeid äratundmismomente enda elust lapsevanemana. Näiteks öeldi, et ka nende lapsed käituvad samamoodi, kui neil nutitelefon ära võetakse, et algul on nõutus, oskamatus endaga midagi peale hakata ja pahurdamine, kuid siis hakatakse leiutama täiesti uusi ja imelisi asju. Laste fantaasia läheb otsekui lendama!
Kas kohtume härra Maruga veel kunagi?
Oleneb sellest, kuidas lugejad härra Maru vastu võtavad. Kui ta leiab tee lugejate südameisse, siis ma ei välistaks võimalust, et saame härra Maruga veel mõne huvitava seikluse kaasa teha.
Piret Jaaks on näitekirjanik ja populaarsete lasteraamatute „Emme draakon“ ja „Kadunud soki saladus“ autor. Tema lastenäidendeid on lavastatud nii Eesti Noorsooteatris (endine NUKU teater) kui ka Piip ja Tuut teatris. Tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde ning ta on võitnud oma loomingu eest arvukalt auhindu.
Raamatusse joonistas pildid illustraator, graafik ja koomiksikunstnik Joonas Sildre. Ta on arvukate lasteraamatute illustraator ja graafilise romaani Arvo Pärdist „Kahe heli vahel“ autor. Ta on pälvinud tunnustusi nii oma koomiksite kui ka lasteraamatute illustratsioonide eest.