Rahvusvahelise naistepäeva puhul valisime välja mõned head raamatud, mis räägivad erakordsetest ja eriilmelistest naistest ning ka naiseks olemisest. Osad neist viivad ajalooliste naiste radadele, teised aga inspireerivad läbi ilukirjanduse.
Mia Kankimäki „Naised, kellest ma öösiti mõtlen“
Mida võiks 40. eluaastates lastetu naine oma eluga peale hakata? Istuda lennukisse ja rännata ajalooliste naiste – kartmatute maadeuurijate, andekate kirjanike ja kirglike kunstnike radadel. Soomlanna Mia Kankimäki, kelle raamat „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” (e.k 2018) rääkis tema elumuutvast matkast tuhande aasta taguse Jaapani õuedaami Sei Shōnagoni jälgedes, laseb end nüüd sütitada teistel inspireerivatel naistel. Tulusast ametist loobunud ja korteri maha müünud Mia sõidab Aafrikasse, et oma silmaga näha, kuidas seal sada aastat tagasi elas Taani kirjanik, paruness ja kohvifarmer Karen Blixen. Jaapanist otsib Mia abi depressiooni vastu ja loodab kohata maailmakuulsat kunstnikku Yayoi Kusamat, kes on elupõlise vaimuhaiguse kõrvalt suutnud vapustavat karjääri teha. Itaalias Firenzes köidavad Kankimäki meeli unustuse hõlma vajunud renessansiaegsed naiskunstnikud. Kui nemad olid sadu aastaid tagasi võimelised maailmas läbi lööma, miks siis mitte tema? „Naised, kellest ma öösiti mõtlen” on osalt reisikiri ja osalt elulooraamat: Kankimäki klaar proosa kirjeldab isepäiseid minevikunaisi, kes pole end lasknud heidutada ühiskondlikest reeglitest ja ootusest, ning viib lugeja koos nendega ümbermaailmareisile.
Clarissa Pinkola Estés „Naised, kes jooksevad huntidega“
Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses
Clarissa Pinkola Estés: “Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad.”
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
Kai Aareleid „Vaikne ookean“
2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal. Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on elanud ka nemad kaks. Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid, kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega.
Kai Aareleid on saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine” (2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud romaani „Linnade põletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti Draamateatris 2019.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna I“ ja „Peetri keisrinna II“
Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele allikatele tuginev romaan lõhub igasuguseid muinasjutulisi stereotüüpe.
Vaevalt viieaastaselt orvuks jäänud Marta Skowrońska koges noorpõlves nii teenija, pesunaise, sõjavangi kui ka seksiorja saatust. Olnud leedu soost favoriidi Aleksandr Menšikovi salaarmastatu, sai temast hiljem tolle parima sõbra Peeter I armuke ja naine. Kahe leedulase ja Vene tsaari vahel pulseerib pingest laetud armastuse ja sõpruse kolmnurk, mida valitseb pideva kahtluse õhustik: kes kellega manipuleerib, kes on ohver, kes võrgutaja, kes kupeldaja? Millise saatuse määrab võim? On see muinasjutt või tragöödia?
Kunstiajaloo doktori, menuka leedu kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė romaanidiloogia „Peetri keisrinna” tugineb epohhi põhjalikule uurimisele, autentsetele allikatele ning ajalooliste isikute säilinud kirjadele.
Tutvu raamatutega
Saadaval ka e-raamatutena
Agatha Christie „Kriminaalsed armastuslood“
Krimikuninganna Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
Åsa Hellbergi Flanagansi naiste sari
Åsa Hellberg on Rootsi üks populaarsemaid autoreid. Ainuüksi Rootsis on tema raamatuid müüdud üle 800 000 eksemplari ja neid on tõlgitud kaheksateistkümnesse keelde. Tema romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma õiguse eest otsustada oma keha, oma majandusliku olukorra ja oma saatuse üle. Sarja esimene romaan „Tere tulemast Flanagansi” ilmus eesti keeles 2020. aastal, teine osa „Flanagansi naised“ aasta hiljem ja kolmas osa 2022. aastal.
Tutvu raamatutega
Saadaval ka e-raamatutena
Head lugemist!