Emadepäeva puhul oleme välja valinud mitu head ja väärt raamatut, millega ema ja vanaema tähtsal päeval meeles pidada või hoopis endale lugemiseks varuda.
Elena Ferrante „Kadunud tütar“
„Kadunud tütre” peategelane on keskealine lahutatud naine Leda, ülikooli õppejõud, kes pärast pikki aastaid lastele pühendumist leiab end üksi ja vabana, sest täiskasvanud tütred on kolinud isa juurde Kanadasse. Ta otsustab minna mere äärde puhkama. Esimest korda ei ole tal mitte kellegi ees mingeid kohustusi, ta ei pea kellegi teise eest vastutama ega hoolt kandma.
Romaan kirjeldab värvikalt suvist rannamelu ja inimesi. Peagi jääb Ledale silma noor ema Nina, kes mängib andunult oma väikese tütrega. Naiste vahel tekib sümpaatia ja mõistmine, kuid see lööb kõikuma, kui Nina laps kaotab rannas oma lemmiknuku ega suuda sellest kuidagi üle saada.
Nagu paljudes teistes Ferrante romaanides, lahatakse ka siin iseäranis emade ja tütarde vahelisi rohkem või vähem sassis suhteid.
Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga, mille alusel valmis suurepärane teleseriaal. Ka käesolevast raamatust on tehtud juba palju kiitust pälvinud film, sedapuhku mitte itaallaste, vaid brittide poolt, peaosas Olivia Colman.
Maria palusalu „Naadimetsast paradiisiks“
Siit raamatust leiad seitsmest osast koosneva mudeli, mis otseselt mõjutab seda, kui palju või vähe hoolt aed vajab ja kuidas see välja näeb. Neid etappe järgides ei jää edu tulemata, see on toimiv ja sadu kordi läbi proovitud viis rajada ilus ja vähem hoolt nõudev aed.
Tõtt-öelda on see raamat pea ainus eestikeelne aiakujundusele ja aia rajamisele keskendunud teos, mille autoril on hoolimata noorest east ette näidata pikk praktiline aianduses tegutsemise kogemus, maastikuarhitekti diplom ning mis peamine – kaks hektarit silmipimestavalt ägedat kodust iluaeda, mis aiainimestele on tuntud kui Palusalu Aed. Nii võib iga huviline oma silmaga kaema minna, et raamatus rohkete näidete ja fotodega ilmestatud õpetussõnad peavad päriselus sajaprotsendiliselt paika.
Eva Luigas, hobiaednik
Anne Glenconner „Seltsidaam. Minu erakordne elu trooni varjus“
Anne Tennant, Glenconneri paruness üllatas samuti kirjastusmaailma ja lugejaid, kui ta avaldas 2019. aastal 86-aastaselt oma eluloo „Seltsidaam“. Temast sai otsekohe ka jutusaadete oodatud külaline, sest ta oli suurepärane ja vaimukas vestleja ning tal oli palju öelda nii oma mineviku kui ka praeguse aja ja elu kohta. Ta sündis 1932. aastal Leicesteri viienda krahvi vanima tütrena ja perekond oli küll auväärne, kuid mitte eriti rikas ning Annel tuli juba noore neiuna proovireisijana perekonna keraamikat pakkumas käia. Just proovireisilt USA-st ta kuninganna Elizabethi kroonimispidustustele kutsutigi. 1956. aastal abiellus ta lord Glenconneriga, kes oli isegi Briti aadliku kohta silmatorkavalt ekstsentriline. Nii ostiski Colin Tennant 1958. aastal Kariibi mere Mustique’i saare, kuhu varsti leidsid tee paljud kõrgseltskonna esindajad. Üks maatükk kingiti printsess Margaretile ning hiljem sai Anne’ist Margareti seltsidaam. Mustique saar andis Anne’ile ainet ka kriminaalromaaniks „Mõrv Mustique’il“. Uskumatu elu ja väga vaimustavalt kirja pandud.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
Kristi Lehtis „Chocolala šokolaadiraamat“
Selles raamatus avaldavad Tallinna vanalinnas tegutsevad Chocolala šokolaadimeistrid oma parimad koogi-, tordi-, kommi- ja maiustuseretseptid, mida on seni hoitud saladuses.
Retseptid juhatavad teid nii vähesema vaevaga sündivate šokolaadikookide ja -kommide tegemise, kui ka glamuursema ja keerukama tordikunsti radadele. Iga retsepti üheks peategelaseks on šokolaad – olgu siis valge, tume või piimašokolaad, mõnikord koguni kõik kolm korraga. Ühtviisi ahvatlevalt kõlavad näiteks põdrasamblik šokolaadis, kasemahla karamelli kommid, šokolaadist kilpkonnad ja pulgakommid.
Erilise maiuspalana on ära toodud juhtnöörid, kuidas kodus ise šokolaadi valmistada, alustades kakaoubade valimisest ja puhastamisest ning lõpetades siidise šokolaadi saamiseni.
Philip Gwynne Jones „Kättemaks Veneetsias“
Briti paviljoni uhke avaüritus Veneetsia biennaalil pakub aukonsul Nathan Sutherlandile suurepärase võimaluse Proseccot nautida ja kunstimaailma suurkujudega kohtuda. Ent pidulik meeleolu katkeb hetkega, kui installatsiooni purunemine lõpeb maailmakuulsa kunstikriitiku õõvastava surmaga. Pealtnäha traagilise õnnetusena paistnud juhtum omandab kurjakuulutavama tähenduse, kui ohvri taskust leitakse postkaart Olovernese pead maha raiuvast Juuditist. Ohvrite arv kasvab peagi, sest kolme järgneva postkaardi surmaennustused lähevad kiiresti täide. Kui aga mõistatust lahendama asunud Nathan saab surmailmutust kujutava postkaardi, algab mõrvari tabamiseks võidujooks ajaga. Tegelastega peab igal hetkel sammu Veneetsia kogu oma kauniduses ja kunstirikkuses.
„Krimiromaan tundliku maitsega nautlejatele: Veneetsia, ooper, renessansikunst, hea toit ja vein …” – The Crime Warp
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
Marcia Willett „Peegeldused“
Suurepäraseks emadepäeva kingiks on ka meie selle nädala erihind!
Taas kord on Marcia Willett põiminud kokku haarava jutustuse sugulussuhetest, ammustest perekonnasaladustest ja inimlikust igatsusest.
Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid balletiõpetajana. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Seitse päeva suvel” (2018) ja „Kojutulekud” (2019).
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
Head emadepäeva!