Kirjandusfestival HeadRead tuleb taas ja toob 24.-28. mail publiku ette rohkelt sõnameistreid pea kõigist kirjandusžanridest.
Välisautoritest on näiteks Eestit külastamas menusarja „Peetri keisrinna“ autor Kristina Sabaliauskaitė, šoti romaanikirjanik Graeme Macrae Burnet, hispaania kirjanik ja tõlkija Javier Cercas, romaani „Proua Lazare“ autor Tadhg Mac Dhonnagáin ning rootslastest Elin Cullhed ja Jenny Jägerfeld.
Muidugi ei puudu festivalilt ka suurepärased eesti autorid nagu Kadri-Ann Sumera, Keiu Virro ja paljud teised.
Koondasime festivalil esinevate autorite raamatud HeadRead eripakkumisse!
Foto: Dmitri Kotjuh
Kristina Sabaliauskaitė ja „Peetri keisrinna“
Kristina Sabaliauskaitė (1974) on leedu kunstiajaloolane ja üks Leedu tuntumaid kirjanikke. Tema loominguline edulugu sai alguse ajalooalaste teadmiste ja ilukirjandusliku võimekuse ühendamisest. 2008. aastal ilmus ajalooline romaan „Silva Rerum“, mis kirjeldab Narwoyszide ülikusuguvõsa elu 17. sajandi lõpul, pärast „Uputuse“ nimelist sõjaliste konfliktide ajastut 1648–1667, kuhu olid segatud Poola, Leedu, Venemaa ja Rootsi riigid ning Ukraina kasakad eesotsas Bogdan Hmelnõtskõiga. Teose suur edu tõi kaasa kolm samanimelist järge, 2016. aastal ilmunud „Silva Rerum IV“ ulatub otsapidi juba 18. sajandi viimasesse kümnendisse. Leedu PEN valis „Silva Rerumi“ raamatud viimase kümnendi kümne kõige olulisema kirjandusteose hulka. Kõrgeid laineid on löönud ka kaheosaline „Peetri keisrinna“ (e k Varrak, esimene köide 2021, teine köide 2022, tlk Tiina Kattel), mille keskmes leedu päritolu orb, tavaline talutüdruk Marta Skowronska, kellest sai paariks aastaks Peeter I teine abikaasa ning sedakaudu Venemaa keisririigi valitsejanna ning kes võlus ajaloolase Simon Sebag Montefiore sõnutsi julma ja tahumatut Peetrit oma „taltsutamatu rõõmsameelsuse ja häirimatu muretusega“. Sabaliauskaitė laskub selle salapärase naise sisemaailma, et kirjeldada ühtaegu nii tema pöördeid täis elu kui ka pöördeid tulvil aega, milles ta elama sattus. „Peetri keisrinnat“ peetakse emotsionaalse ja psühholoogiliselt täpse biograafilisuse ning ajaloolise täpsuse täiuslikuks sulamiks.
Kristina Sabaliauskaitėga vestleb Linda Kaljundi 25. mail kell 18 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Graeme Macrae Burnet ja „Patsiendi lugu“
Graeme Macrae Burnet (1967) on šoti romaanikirjanik. Juba Burneti esimene teos, psühholoogiline krimipõnevik „The Disappearance of Adèle Bedeau“ („Adèle Bedeau kadumine“, 2013) pälvis soodsat tähelepanu. Raamatu pealkiri sõnastab loo keskse probleemi: Prantsusmaal, Saint-Louis’ linnakeses läheb kaotsi bistroos ettekandjana töötav tusasevõitu, ent ahvatlev naine. Burneti teine romaan „His Bloody Project“ (2016, eesti keeles „Tema verine sepitsus“, tlk Kalev Lattik, Varrak, 2017) räägib tõestisündinud loo 17-aastasest Roderick Macraest, kes sooritas 1869. aastal kolmikmõrva. Veretöö tekitab õigustatud küsimuse: miks? Burnet kasutab oma loos osavalt juhtumi kirjalikke materjale: süüaluse mälestusi, politseidokumente, psühhiaatri märkmeid ning kohtuprotsessi kajastavaid ajaleheartikleid. Ühtaegu brutaalselt ja unenäoliselt mõjuv teos esitati Man Bookeri auhinna nominendiks. Macrae värskeim romaan, 2021. aastal ilmunud „Case Study“ (eesti k „Patsiendi lugu”, Varrak, 2023, tlk Kaisa Kaer), on intrigeeriv uurimus tervemõistuslikkusest ja tõetunnetusest. Raamatu tegevus asetub 1960. aastatesse, loo lükkavad käima märkmed, mis satuvad autoriga samu initsiaale kandva kirjaniku kätte. Ülestähendused on pannud kirja keegi naine, kes usub olevat leidnud põhjuse oma vanema õe enesetapule – nimelt teda ravinud psühhoterapeudi. Juhtumisi uurib sedasama vastuolulise kuulsusega psühholoogi ka GMB ise.
Graeme Macrae Burnet vestleb tõlkija Kaisa Kaeraga 28. mail kell 14 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Javier Cercas ja „Terra Alta“
Javier Cercas (1962) on hispaania kirjanik ja tõlkija. Kuigi noort Cercast panid tähele mitmed mõjukad autorid, nende hulgas näiteks Roberto Bolaño, võttis suurem kirjanduslik läbimurre aega. See saabus 2001. aastal neljanda romaaniga „Soldados de Salamina“ (eesti k „Salamise sõdurid“, Toledo kirjastus 2015, tlk Mari Laan). Teost tabanud edu põhjust pole raske aimata – Cercas käsitleb Hispaania keerulise ja vägivallarohke lähiajaloo sõlmpunkte, kasutades selleks poeedi Rafael Sánchez Mazase pehmelt öeldes värvikat elulugu. Lisaks luuletamisele oli Mazas Hispaania Kodusõjas olulist rolli mänginud parempoolsete falangistide üks liidreid, kusjuures 1939. aasta jaanuaris õnnestus Mazasel laskekomando eest sõna otseses mõttes ära põgeneda. Mazase kuju võimaldab Cercasel mõtiskleda kangelaslikkuse ambivalentsusest, aga samuti poliitilisuse ja loomingulisuse omavahelistest keerulistest seostest – kunstiline andekus ei kattu sageli inimliku andekusega. „Salamise sõdurid“ on ülepea ere näide Cercase loomelaadist, mis võimaldab omavahel siduda fakti ja fiktsiooni ning hägustada sedakaudu nendevahelisi piirjooni. Lisaks „Salamise sõduritele“ on eesti keelde tõlgitud Cercase 2012. aastal ilmunud seitsmes romaan „Las leyes de frontera“ (eesti k „Piiriseadused“, Toledo kirjastus, 2018, tlk Riina Roasto), mille tegevus saab alguse juba pärast Franco režiimi lõppu ning räägib noorpõlvesuhete pikaajalisest mõjust.
Javier Cercasega vestleb Mari Laan 25. mail kell 17 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Tadhg Mac Dhonnagáin ja „Proua Lazare“
Tadhg Mac Dhonnagáin (1961) on iiri kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja muusik. Dhonnagáin sai tuntuks 1984. aastal, kui ta hakkas juhtima Iiri Rahvusringhäälingus lastele mõeldud telesaadet „Dilin ó Deamhas“. Dhonnagáin hoiab oma tegevuse ja loominguga elus iiri keelt ning kultuuri, näiteks käsitleb üks tema tuntumaid teoseid, 2015. aastal ilmunud ning parima iirikeelse raamatu auhinna pälvinud „Mise Raiftearaí: An Fíodóir Focal“ („Ma olen sõnakangur Raiftearaí“) 19. sajandi luuletaja ja laulukirjutaja Antoine Ó Raiftearaí elu ja loomingut. Dhonnagáin teeb muusikat ja kirjutab raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mullu jõudis Dhonnagáin debüütromaan „Proua Lazare“ (e k Varrak, 2023, tlk Indrek Õis) Euroopa Kirjandusauhinna viie parima teose hulka. Tegu on esimese gaeli keelest eesti keelde tõlgitud teosega. Selles loos mängib olulist rolli ka Eesti, kust loo nimitegelane, juudi soost Hana Lazare, olevat nooruses holokausti eest põgenenud – kuigi see asjaolu on ainult osa tõest. Vanuigi Pariisis elades hakkab Hana langema dementsuse küüsi, ning tema lapselaps Levana hakkab vana daami imelikku ütlusi üles lindistama.
Tadhg Mac Dhonnagáin ja Sinéad Mac Aodha vestlevad 26. mail kell 15 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Elin Cullhed ja „Eufooria“
Elin Cullhed (1983) on rootsi kirjanik. Kriitikute tähelepanu pälvis juba tema 2016. aastal ilmunud ilukirjanduslik debüüt, tänapäeva teismeliste elu käsitlev noorteromaan „Jumalad“ („Gudarna“). Esimesest täiskasvanutele kirjutatud romaanist, 2021. aastal avaldatud „Eufooriast“ („Eufori“, eesti k Varrak, 2022, tlk Maarja Aaloe), sai Rootsis aasta ilukirjanduslik sündmus, mistõttu pälvis teos ka prestiižse Augustpriseti. Romaani keskmes on üks 20. sajandi teise poole märgilisemaid kirjanikke, ameerika luuletaja ja prosaist Sylvia Plath (1932–1963). Cullhed keskendub Plathi liiga vara katkenud elu viimasele, enesetapuga lõppenud aastale. Cullhed on öelnud, et teda inspireeris kirjutama Plathi dilemmade sarnasus tema enda elus kesksete küsimustega. Romaan räägib sellest, kuidas kliinilise depressiooni all kannatav geniaalne poetess püüab sobitada omavahel kirjaniku- ja pereelu, olla mõlemas täiuslik, kusjuures seda taotlust komplitseerib tema kuulus ja andekas abikaasa, luuletaja Ted Hughes. Cullhed käsitleb julgelt kahe keeruka isiksuse abielu purunemist ja sellega kaasnevaid vastuolulisi tundeid, suutes vältida Plathi liigset õilistamist, ent tunnistades samas tema isikupära, tema loomuse ühtaegu õrna ja raevukat jõudu.
Elin Cullhediga vestleb kirjanik Eia Uus 26. mail kell 19 Kirjanike Maja musta laega saalis.
Jenny Jägerfeld ja Skärblacka triloogia
Jenny Jägerfeld (1974) on rootsi kirjanik ja psühholoog. Kirjanikuna debüteeris Jägerfeld 2006. aastal teosega „Hål i huvudet“ („Auk peas“), mis räägib 23-aastase Minou-nimelisest tüdrukust, kelle tema armastatu ootamatult maha jätab. 2010. aastal pälvis Jägerfeld noorteromaaniga „Här ligger jag och blöder“ („Laman põrandal ja jooksen verd“) Rootsi ühe kõige olulisema kirjandusalase tunnustuse, Augustpriseti auhinna. Jägerfeldi hinnatakse kõrgelt oskuse eest siduda humoorikat stiili ning tõsiseid ja isegi traagilisi teemasid nagu sotsiaalne tõrjutus, enesetapp, vaesus, vaimsed häired. Eesti lugejale on hästi tuntud „Minu suurejooneline elu“ („Min storslagna liv“, 2019, e k Varrak, 2020, tlk Kadi-Riin Haasma) ja „Minu suurejooneline surm“ („Min storslagna död“, 2021, e k Varrak, 2022, tlk Kadi-Riin Haasma), mis räägivad Sigge-nimelise Stockholmi poisi elust oma vanaema pansionaadis ja sellega kaasnevatest sotsiaalsetest proovikividest. Nende kaudu käsitleb Jägerfeld küsimusi, mis kõnetavad tegelikult meid kõiki: kuidas siduda oma iseolemist ühiskondlike reeglite ja ootustega, kuidas olla ühtaegu hinnatud ja säilitada oma tuum? Eesti Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus valisid „Minu suurejoonelise elu“ 2020. aasta parimate lasteraamatute hulka. Neile kahele teosele lisaks on eesti keeles ilmunud ka 12-aastasest Sashast rääkiv „Superkoomik“ („Comedy Queen“, 2018, e k 2019, tlk Kadi-Riin Haasma).
Jenny Jägerfeldiga vestleb Ulla Saar 26. mail kell 10 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Head festivali nautimist! Terve HeadRead kavaga saad tutvuda siin: https://headread.ee/kava/
Autorite tutvustused on pärit HeadRead kodulehelt: https://headread.ee/tutvustused/