Natuke tulukesi, sooja jooki ja peotais küpsiseid muudavad kõleda sügisõhtu mõnusaks. Eriti siis, kui toas hõljub hiljutise küpsetamise magus lõhn. Raamatu „Ainult küpsised” autorid Olga Kaju, Triin Paaver ja Kaare Sova soovitavad proovida.
Miks küpsised?
Olga Kaju (OK): Neid on hea lihtne teha, tooraine on kättesaadav, küpsised säilivad hästi ja on ideaalne kingitus.
Triin Paaver (TP): Minu jaoks on küpsised lihtsalt nii armas väike vorm, mis pakub lõputult võimalusi. Erinevalt näiteks kookidest või tortidest on neid lihtne säilitada ja sõpradele jagada. Küpsiste puhul meeldib mulle väga ka käsitöö osa. Minu jaoks on köök alati olnud koht, kus stressi maandada. Selleks sobib hästi meisterdada väikseid ühesuguseid küpsiseid, mida koguneb suur hulk ja mida saab omakorda ilusasti kokku panna. Mulle meeldib väga tuhnida vanades raamatutes, ajakirjades, lugeda taustalugusid ja siis nende järgi katsetada.
Kaare Sova (KS): Klassikalisi kandilisi küpsiseid olen krõbistanud nii moosi kui ka õhukese juustuviiluga juba lapsest saati. Just see mõnus krõmps hamba all ja mure tekstuur on need, mis on minu jaoks vastupandamatud ning panevad pigem haarama küpsise kui kommi järele!
Kas mäletate oma esimest küpsisetegu?
OK: Koos emaga valmistasime terve minu lapsepõlve karusselliküpsiseid.
TP: Enda esimest küpsisetegu ei mäleta, küll aga on meeles üks saiakeste retsept, mida tegema hakates ma veel ei adunud, et olemas on lehttainas ja selle tegemist harjutatakse aastaid. Õhtuks olid kihilised saiad igatahes valmis ja läksid loosi. See julge pealehakkamine iseloomustab aljusid köögis ettevõetud „projekte”, sh küpsiste tegemist.
Kas teie lapsepõlvekodus oli küpsetamine tavaline? Kui suur eeskuju on teile ema ja vanaemad?
OK: Meie peres on toidutegemine au sees, vanaema kokkas palju, ema samuti. Küpsetasime palju pärmitainast saiakesi ja pirukaid ning küpsiseid.
TP: Minu lapsepõlv jääb 1980. aastatesse ja seda aega iseloomustab toorainepuudus. Samas olid mu vanemad väga nutikad, näiteks tehti trühvleid piimapulbrist ja aastaid oli hitiks põhiliselt hapukoorest (hapupiimast) ja moosist koosnenud kook. Vanaemad ei olnud väga suured küpsetajad, aga lapsepõlves olid siiski olemas vahvlid, kaerahelbepätsid (süldirasvaga), tšuudokook ja erinevad kodused koogid. Ema tehtud plaadisai ja suured porgandipirukad on praegu täpselt sama head kui lapsepõlves. Temalt tuleb kogu tarkus, kuidas puljongit või suppi keeta. Muide, ka mu isal on köögis kätt ja silma ning viitsimist viis tundi lambapada teha!
KS: Minu eeskujud olid vanaema ja tädi, kes küpsetasid palju ja alati väga maitsvaid kooke, pirukaid, saiakesi. Kustumatu ja armas mälestus on vanaema kaneelisaiadest. Olen nii tänulik, et ta jõudis nende tegemist ka mulle õpetada!’
Kui tihti te ise oma perele küpsetate?
OK: Korra nädalas saab koos lastega midagi kindlasti küpsetatud.
TP: On olnud igasuguseid aegu. On olnud ka paarikuiseid vahesid, aga viimastel aastatel natuke vähem kui näiteks kümme aastat tagasi. Kui kutsun lisaks kodustele ka sõbrad või hõimlased pühapäevalõunale, siis ilma koogita ei saa kuidagi.
KS: Aastaid tagasi küpsetasin iga nädal, nüüd ehk mõne korra kuus. Aga mu 11-aastane tütar küpsetab muffineid ja šokolaadikooki päris tihti, nii et muretsemiseks pole põhjust.
Millal ja kus maitsesite oma elu kõige paremaid küpsiseid?
TP: Kurb on see, et näiteks kohvikust ei saagi sageli küpsist osta. Uurimistöö raamatu jaoks viis mu ka poelettide ette ja proovisin ära umbes 30 erinevat poeküpsist. Mis meenutas mulle, miks ma poest kunagi küpsist ei osta. Ainus, mis positiivselt üllatas, oli Biscoff, selles on vähe koostisosi, aga samas järele teha mul ei õnnestunud. Kui ise ei teeks, siis ostaks näiteks Kuuki küpsiseid või Tartus Kohvipausist sidruniküpsist.
KS: Mälestused elu parimatest küpsistest on pärit lapsepõlvest, kui esimest korda sain maitsta Jaffa küpsiseid või ilusasse plekk-karpi pakitud muredaid Taani võiküpsiseid. Võiküpsiseid sai palju tehtud kutsekoolis, kui läksin hobi korras kondiitriks õppima. Jaffa küpsised saan nüüd ette võtta, sest raamatus on retsept olemas!
Mis on teie lemmikküpsised?
OK: Kihiline küpsis, sest selles on erinevaid tekstuure, maitseid. Isegi poeküpsisena kõlbab süüa.
TP: Mulle meeldivad pigem väikesed ja selgelt eristuva maitsega küpsised (kohviküpsised). Täidis on tihti see, mis asja nauditavaks teeb (Linzeri küpsised) või huvitav tekstuur (tahiiniküpsised). Suured ja pehmed väikese koogikese moodi küpsised kipuvad olema sellised, et keeruline on söömist lõpetada (porgandikoogiküpsised, purukattega mustikaküpsised).
KS: Minu lemmikküpsised on kombinatsioon täisterajahu karedusest ja krõbedusest, karamelli magususest ja šokolaadi siidisusest. Need küpsised on alles unistustes, pole veel ahjuplaadile jõudnud.
Milline küpsis võiks sobida algajale esimeseks käeharjutuseks?
OK: Suured ja pehmed küpsised on lihtne stardipakk.
TP: Kui käeline tegevus (rullimine ja lõikamine) ei ole tugev, siis pigem midagi, mille saab lihtsalt kokku segada ja pallideks mätsida. Näiteks tahiiniküpsised või Ukraina seemneküpsised.
Mis on kõige suurem viga, mis küpsetamisel tehakse?
OK: Segatakse tainas üle ja siis muutuvad küpsised liiga kõvaks. Üldiselt tasub küpsisetainast pärast jahu lisamist segada minimaalselt, see võib jääda isegi veidi ebaühtlane.
TP: Ei loeta retsepti läbi ja püütakse jooksvalt vajaminevat kokku otsida ning kaaluda. Enne küpsetama asumist võiks hetkeks aja maha võtta, sammud läbi mõelda ja siis kõik koostisained valmis panna.
KS: Suurim viga, mida ma ise olen teinud, on üleküpsetamine. Juhtub liiga tihti! Taimer tuleb panna vähemalt viis minutit varasemaks kui retseptis ette nähtud küpsetusaeg. Vajadusel tuleb ahju juures istuda ja valvata. Kõrbenud juustu- või šokolaadimaitse ei ole üldse meeldiv.
Üks kaval nipp, mis muudab küpsised eriti maitsvaks.
OK: Soola lisamine.
KS: Kui kasta küpsis otsapidi sulašokolaadi sisse, eriti siis, kui see pole retseptis ette nähtud!
Millal tekkis mõte koostada küpsiseraamat? Kui kaua raamatu valmimine aega võttis? Kuidas te kolmekesi kokku sattusite?
OK: Idee käis välja Varrak. Ideest teostuseni kulus umbes aasta.
TP: Kirjastaja soovis küpsiseraamatut juba Olga esimese raamatu ilmumise ajal. Küpsised on üks konkreetne liik küpsetisi, mis on mulle alati meeldinud. 2022. aasta alguses tegin küpsistele ka Instagrami konto @ainult_kupsised. Siis tuli Olga jutuga, et äkki teeks selle raamatu ära. 2023. aasta alguses leppisime kokku, et teeme.
KS: Kõik me kolm oleme olnud toidublogijad ja teadnud üksteist juba blogide hiilgeaegade algusest. Kuna Triin on tõsine küpsiste fänn ja Olga ütles, et on nõus ainult siis, kui mina olen nõus, siis nii meie tore seltskond lõpuks kokku sai.
Kuidas sündis valik, millised retseptid raamatusse panna?
OK: Panime järjest ideed kirja ja tegime neid küpsiseid, mida teha tahtsime.
TP: Vaatasime natuke kirjandust ja internetti ning pakkusime mingid ideed välja. Palju retsepte jäi välja. Peatükid tekkisid üsna orgaaniliselt.
KS: Mina proovisin retseptidega seonduvast vaikselt viilida, aga kuna olen olnud toiduteemadega pikalt seotud, siis ikka loodeti minu arvamust kuulda. Retroküpsiste peatükk nõudis küll omajagu ajude ragistamist. Mulle meeldis autorite lähenemine, et raamatus ei oleks liiga tavalisi retsepte, mida igalt pool nagunii leiab.
Kas nüüd, kui raamat on valmis, tahaksite veel midagi lisada?
OK: Oleks võinud ikka sada retsepti täis venitada.
Kuidas raamatu koostamine välja nägi?
OK: Meie Triinuga küpsetasime kindla intervalli järel korraga mitu sorti küpsiseid, mis läksid fotograafile.
TP: Koos küpsetasime ainult korra. Võib-olla oleks raamat nädalaga valmis saanud, kui oleksime nädal aega koos küpsetanud. Mina põrgatasin iseenda ja internetiga ideid, proovisin, kohendasin, küpsetasin pildistamiseks.
Kes peaks selle raamatu kindlasti ostma?
OK: See on väga universaalne raamat, sest sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele, sellest leiab retsepte gurmaan ja edasijõudnu, samas ka päris algaja.
KS: See raamat on koostatud lugejale mõeldes. Siin on nii lihtsaid retsepte algajale, keerulisemaid katsetajale kui ka põnevaid kogenud küpsetajale. Raamat kõigile, kes armastavad köögis toimetada ja küpsetada või alles võtavad hoogu.
Palun üks hea soovitus, kuidas muuta praegune pime aeg rõõmsamaks.
OK: Küpsetage koos perega!
TP: Mulle tundub, et eestlased on juba päris hästi omandanud Skandinaavia hygge eluviisi. Natuke tulukesi, sooja jooki ja peotäis küpsiseid. Ja pidage meeles, et ei ole külma ilma, ainult valesti valitud riietus!
KS: Kõigepealt võimled köögis ja küpsetad meeldiva retsepti järgi plaaditäie küpsiseid. Siis liigutad ennast värskes õhus või kamina ees matil joogat tehes. Pärast jood teed ja krõbistad küpsist.
Raamatu leiad SIIT
MIKS MA OTSUSTASIN KUPSISERAAMATUT PILDISTADA?
Toidufotograaf KAARE SOVA:
Sain kohe aru, et see raamat on minu jaoks! Ma armastan minimalismi. Mulle meeldib vaga, kui saan pildistada toitu lähedalt ja keskenduda väikestele detailidele. Fotod on inspireeritud raamatu pealkirjast: piltidel ongi ainult küpsised.
Minu ülesanne oli kõik küpsised pildile püüda ja ara süüa ehk anda tagasisidet maitse ja säilivusaja kohta. Nii palju maitsvaid küpsiseidja põnevaid leide!
Olga ja Triin katsetasid retsepte, küpsetasid küpsised valmis ja mina pildistasin neid oma kodustuudios. Tavaliselt sain korraga kuus kuni kümme erinevat küpsist ja toimetasime nii kevade algusest suve keskpaigani välja. Tegime ka ühe meeleoluka küpsetamise ja pildistamise päeva Olga Toidukunsti stuudios Pirital.
Kui alguses tundus küpsiste pildistamine lihtne ja tore, siis ühel hetkel, kui pildistasin juba umbes neljakümnendat pruuni ümmargust ja justkui samasugust küpsist, tekkis küll hirm, kas ma ikka lõpuni vastu pean. Raamatus on ju üle 90 retsepti! Aga kõik küpsised on siiski täitsa oma nägu ja mul on hea meel, et sain korraks sellesse põnevasse maailma sukelduda.