Maria Callas on ikoon, kes andis ooperimaailmale uue suunitluse. Sopran ELINA NECHAYEVA imetleb teda kui artisti ning on ammutanud tema esinemistest palju inspiratsiooni.
Kui kursis olete Maria Callase elulooga? Kas raamat „Diiva” üllatas mõne uue faktiga?
Mulle pakuvad suurt huvi raamatud edukatest inimestest, kes on mulle eeskujuks. Maria Callasest olin eelnevalt lugenud kolme erinevat autobiograafiat.
Raamat „Diiva” tundus pigem põneva romaanina, mida oli kerge ja huvitav lugeda. Selles raamatus oli lisatud tegelaste dialoogidele palju värve ja emotsioone. See lisas tekstile mahlakust ja elulisust.
Kuivõrd raamat teid haaras? Kas lugesite selle ühe jutiga läbi või vajasite vahepeal hingetõmbepausi?
Kui raamat pakub mulle huvi, siis neelan selle tavaliselt paari päevaga. „Diiva” oli nii kaasahaarav, et paaril õhtul jäin lausa raamat kaisus magama. Nii mõnigi koht pani sügavalt mõtlema. Näiteks see, kuidas Maria Callas tõmbas pidevalt paralleele erinevate ooperitegelaste ja -stseenide ning päriselu vahele. Kirjeldati, kuidas ta mängis elus ooperitegelaste rolle. See pani mind mõtlema. Jõudsin järeldusele, et mina kasutan pigem situatsioone ja emotsioone päriselust, et ooperitegelased laval oleksid tõetruumad. Samuti tekitasid mõtteid Maria Callase suhted ja see, kuidas tunded ja armastus võivad naist pimestada.
Kas võite tõmmata paralleele enda ja Maria Callase elu vahele?
Kindlasti saavad paljud ooperilauljad tema eluga paralleele tõmmata. Nii ka mina. Lavasära taga peitub tohutult palju tööd ja harjutamist ning ka muresid, mille me üritame lava taha jätta, et publikule tõelist naudingut pakkuda.
Hääl on laulja instrument ning see on meie enda sees, me ei saa seda nagu viiulit viiulikasti panna ja ennastunustavalt lõbutsema minna. Ükskõik mida ma ka teeksin, alateadvus kontrollib alati olukorda ning mõtlen sellele, kuidas see häälele võib mõjuda. Ka mina tunnen suurt vastutust publiku ees. Olen valmis lavale minema, kuni jalad kannavad ja häälepaelad väärikalt heli tekitavad. Tagantjärele vaadates ei suuda uskudagi, millises tervislikus seisundis olen mõnikord endast laval ikkagi parima andnud, kusjuures publik ei saanud midagi aru. Olen teinud kõik selle nimel, et mitte publikut ja kolleege alt vedada.
Maria Callasel olid keerulised suhted ema ja õega. Kuidas teil on?
Olen väga õnnelik, kuna ema ja õega on meil imelised ja lähedased suhted. Toetame üksteist alati.
Mis raamatus kõige enam meeldis? Kas leidsite siit ka mingi õpetliku iva?
Mulle meeldis, kuidas Maria Callas lähenes oma lavavälisele garderoobile. Tal oli väga hea süsteem, mis aitas hoida kokku palju aega ning näha alati välja stiilne ja imeline. Raamat oli ka hea meeldetuletus, kui habras on hääleinstrument, mida mõjutavad suhted lähedastega, keskkond, ilm, tervis, emotsioonid ja palju, palju muud.
Kas imetlete Maria Callast või pigem tunnete talle kaasa?
Maria Callas on ikoon, kes andis ooperimaailmale uue suunitluse. Lisaks laulmisele on vajalikud ka näitlejameisterlikkus ning veetlev välimus ja hea vorm. Imetlen teda kui artisti ning olen tema esinemistest palju inspiratsiooni leidnud. Loomulikult soovin, et kõik muusikud siin maailmas oleksid õnnelikud nii laval kui ka eraelus, kuid mõnel on kahjuks teine saatus.
Kas Eesti laulja elus on samasugust glamuuri või valu, nagu oli Maria Callase elus?
Mulle tundub, et enamik inimesi arvab, et artisti elu on täis glamuuri, sära ja ilu. Tegelikkuses on lava taga palju tööd, higi ja pisaraid. Kõigil on omad säravad hetked laval ning suuremad ja väiksemad valud ja probleemid lava taga. Mida kõrgemale jõuda, seda suurem see amplituud on ning ka vastutus publiku ja rahva ees.
Kas teadsite juba lapsena, et teist saab laulja? Kuidas see otsus sündis?
Hakkasin laulma nelja-aastaselt lastekooris ning 13-aastaselt otsustasin, et minust saab klassikaline laulja. Lapsena soovisin saada ka turistiks, kosmonaudiks ja dinosauruste arheoloogiks, kuid muusika võitis. Nägin „Traviata” ülekannet televiisoris, kus laulis Anna Netrebko ning see hetk sai otsustavaks.
Kas olete oma otsust kunagi kahetsenud?
Nii mõnelgi nõrkushetkel olen endalt küsinud, kas ma olen õigel teel. Siis olen kuulanud kaunist klassikalist muusikat ja mõistnud, et armastan seda piiritult. Samuti vajab väljapääsu loovus, mis minus pulbitseb.
Mis on laulja elus kõige raskem? Mis on kõige toredam?
Pidev mure hääleaparaadi pärast tekitab üsna palju pingeid olukordades, kus teised inimesed saavad ennast täielikult vabaks lasta. Samuti muudavad elu keerulisemaks vastutus publiku ees ning pidev harjutamine ja uue repertuaari õppimine. Väga tähtis on oskus valida õiget repertuaari, mis ei kahjustaks häält. Hea tehnika valdamine ja selle pidev tuunimine on igapäevane suur töö.
Publiku soe vastuvõtt rõõmustab hingepõhjani. Imeline on lasta muusikal endast läbi voolata ja tunda ennast kui kõikvõimsa jumala instrument, mis toob ilma ilu ja valgust.
Milline on teie kõige suurem saavutus? Millised on eesmärgid, mille poole püüdlete?
Mulle oli suur saavutus tulla välja klassikalise muusika rangetest piiridest ja luua crossover lugu „La forza” ning esindada Eestit sellega Eurovisioonil, mida vaatas üle 200 miljoni inimese.
Hiljutisem märgiline sündmus oli laulda Andrea Bocelli klaverimängu saatel talle tema enda kodus Itaalias ning saada imelist tagasisidet. Praegu on suur unistus lasta välja uus album „Dreams” ja muuta maailm kauni muusika abil paremaks kohaks. Kui seda saab teha suurtel maailmalavadel, siis oleks eriti vinge.
Kas harjutate laulmist iga päev?
Peaaegu iga päev on hääl töös, kuid vahel lasen päevakese puhata, kuna hääle tervise ja värskuse huvides on see oluline.
Kas lisaks laulmisele mahub teie ellu veel midagi?
Soovin elada värvikat elu täis põnevaid elamusi, mida pärast laval välja elada. Mulle pakuvad huvi sportlikud hobid nagu ratsutamine, lohesurf, jooksmine, rulluisutamine ja jõusaal ning vahel ka looduses matkamine. Rahulikest tegevustest paelub maalimine, see on omamoodi meditatsioon.
Kui suur lugeja te üldiselt olete? Millised on viimase aja lugemiselamused?
Viieaastaselt lugesin läbi esimese suurema raamatu, see oli „Naksitrallid”. Sellest ajast saati olen suur raamatute sõber. Praegu loen Robert Greene’i põnevat „48 võimuseadust”.
Kas keegi annab lugemissoovitusi või otsustate ise? Kas on kindlad autorid, kelle teose võtate alati ilma kõhkluseta kätte?
Vahel satun internetis heade raamatusoovituste peale ning ka podcast’e kuulates jagatakse häid soovitusi. Olen lugenud läbi suure osa vendade Strugatskite raamatutest ning need sobisid mulle mingil hetkel väga hästi.
Millised raamatud on teid elus kõige rohkem mõjutanud?
Mäletan väga eredalt, kui lapsena lugesin läbi „Harry Potteri” raamatu ning pärast ootasin mitu aastat öökulliga tulevat kirja, mis kutsub Sigatüüka võlurikooli.
Millised on suveplaanid?
Suvel on kavas lasta välja uus plaat. Samuti on esinemised Eestis ja välismaal ning kindlasti leian aega kauni Eesti looduse nautimiseks ja spordihobidega tegelemiseks.
Elina Nechayeva
On sündinud 10. novembril 1991 Tallinnas.
Lõpetas 2011 Tallinna Prantsuse lütseumi ja 2016 Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
- aastal võitis Eesti Laulu konkursi lauluga „La forza” (eesti keeles „Jõud”), mille itaaliakeelsete sõnade autor on ta ise. Lissabonis Eurovisiooni lauluvõistlusel sai ta 8. koha.
Alates 2020. aasta septembrist mängib ta peaosa Vene teatri muusikalis „Minu veetlev leedi”.
Rahvusooperis Estonia laulab ta praegu Eurydice rolli operetis „Orfeus põrgus” ja Öökuninganna rolli ooperis „Võluflööt”.
Raamatu leiad SIIT