Raamatu „Veresuhkru ohtlikud saladused” autor Sergey Saadi kinnitab, et inimene ise seab oma elus prioriteete ja tervis peab olema number 1.
Millal ja miks tekkis idee kirjutada see raamat?
Vähemalt viimased kümme aastat olen mõelnud sellele, et kroonilisi haigusi, näiteks vähki, aga ka kõrgvererõhutõbe võiks ravida teistmoodi, mitte ravimitega. Neid võiks ka tõhusalt ennetada. Samuti huvitas mind, miks erinevad inimesed võivad süüa sama toitu, kuid üks võtab kaalus juurde, aga teine mitte.
Umbes kümme aastat tagasi avastasin, et mu veresuhkrutase on palju tõusnud, eeldiabeedi tasemele. Sellel foonil leiti mul nahakasvaja. Hakkasin mõtlema, kas need asjad on seotud. Seejärel avastati mul viis aastat tagasi haruldane haigus, mis on siiani eluohtlik. Pidin valima: kas teen operatsiooni või muudan oma elustiili sedavõrd, et operatsiooni ei peaks tegema.
Elustiil (mida ma nimetan nüüd juba targa sõnaga epigeneetika) mõju on määrav peaaegu kõigi inimeste haiguste arengus. Oma terviseprobleemide tõttu jõudsin integratiivse, holistilise ja ennetava meditsiinini, mis juba viis aastat aitab mul kokku panna puslesid erinevate hädade ravimisel.
Raamatu kirjutamise idee tekkis juba mitu aastat tagasi.
Kui kaua raamatu koostamine aega võttis?
Umbes pool aastat. Kirjutada oli selles mõttes kerge, et teema on minu igapäevane töö, millega olen kaua oma kliinikus tegelenud. Raske oli sellepärast, et tahtsin kirjutada ühteaegu nii meditsiinitöötajatele kui ka patsientidele. Nägime koos toimetajatega päris palju vaeva, et tekst oleks arusaadav tavainimesele, aga sisaldaks piisavalt palju teaduslikult tõendatud informatsiooni meditsiinitöötajatele.
Kuidas teist sai arst? Mis tingis elukutsevaliku?
Sündisin arstide perekonnas. Kui olin seitsmeaastane, siis elasime õe ja emaga raskelt üle minu isa surma. Ema suunas mõlemad lapsed meditsiiniülikooli. Mul endal ei tekkinud samuti muid mõtteid. Sisse astuda ja õppida oli keeruline. Ka töö arstina, eriti riigisüsteemis, kus on alati aja- ja muude ressursside nappus, ei olnud kõige kergem … Olen suhteliselt nõrga närviga, liiga kohusetundlik, võtan patsientide probleeme koju kaasa ega oska lõõgastuda. Seda nimetatakse sageli „päästja haiguseks”.
Kas avastasite kirjutamise käigus ka enda jaoks midagi uut? Mis see oli?
Kuna raamatus on palju juttu erinevatest ainevahetuslikest probleemidest, siis pidin korralikult süvenema ketogeense toitumise (nn ketodieet), fruktoosi (puuviljasuhkru) ainevahetuse ja ka keskkonnategurite teemadesse. Erinevatest allikatest tuli üllatavalt palju informatsiooni, millega ma ei olnud varem kokku puutunud. Üks huvitavamaid avastusi oli maandamise positiivne mõju ainevahetusele. Ma ei olnud varem niivõrd põhjalikult süvenenud sellesse, kuidas kontakt loodusega, paljajalu kõndimine murul või liival, meres ujumine vms tegevused mõjutavad meie organismi tööd rakkude tasandil positiivselt.
Kirjutate, et elustiil moodustab ¾ haigusest või tervisest ning ainult inimene ise saab otsustada, kas vaevelda või elada tervena. Miks inimesed seda ei usu?
Mulle tundub, et enamik inimesi saab sellest aru, aga paljud ei viitsi süveneda ega sellega tegeleda. On palju tegevusi, mis varastavad märkamatult aega, ei too mingit kasu ja põhjustavad pigem kahju: nutiseadmed, alkoholi tarvitamine, ööklubid, arvutimängud jms. On raske teha midagi järjepidevalt, eriti kui tulemust kohe ei näe. Et inimesel ei tekiks vanemas eas haigust, peab ta tegelema järjepidevalt spordiga juba alates noorukieast. Kes hakkab seda tegema, kui tulemus saabub 20 aasta pärast? Oleks ideaalne, kui igaühel meist oleks isiklik tervisenõustaja, kes jälgiks meie elu mitte haigusi ravides, vaid järjepidevalt elustiili parandades. Kindlasti ei sobi selleks riikliku süsteemi ületöötanud ja -väsinud arst, kellel pole sageli suure koormuse tõttu aega tegeleda haiguste ennetamisega. Ent inimene peaks selgelt nägema: mis juhtub siis, kui ma teen nii, ja mis juhtub siis, kui ma ei tee.
Millised oleksid esimesed kolm sammu, et ise oma tervist parandada?
Esiteks. Kaardista oma murekohad. Pole mõtet teha trenni kuus korda nädalas lootuses kaalust alla võtta, kui sa sööd rämpstoitu ja oled iga päev tugevas stressis. Liigu samm-sammult murekohtade parandamise poole. Võta abiks psühholoog või nõustaja või mentor.
Teiseks. Sõltumata sellest, millise terviseprobleemiga on tegu, loo kontakt loodusega. Viibi võimalikult palju õues, käi paljajalu murul või liivarannas, suple või uju, käi taludes, kus saaksid loomadega suhelda, või võta endale koduloom.
Kolmandaks. Õpi leidma aega endale. Mitte kellelgi teisel peale sinu enda pole aega tunnikeseks spordisaalis, 20 minutiks päevas mediteerimiseks, 30 minutiks päevas tervisliku toidu valmistamiseks ja kaheksaks tunniks uneks. Sina ise sead oma elus prioriteete ja tervis peab olema number 1.
Kui tervislikult te ise elate?
Mina soovin olla see arst, kes järgib samu reegleid, mida soovitab patsientidel järgida.
Mu elustiil ei ole olnud alati ega ole ka kohati praegu selline, nagu võiks. Motivatsioonipuudus ja laiskus, väsimus, ajanappus mängivad oma osa. Kui hakkan ebatervislikult toituma (kuigi burksi ega koolat ei ole ma kaks aastat suu sisse võtnud, aga heast koogist on mõnikord raske loobuda), lähen hiljem magama, stressan rohkem, siis muutub kohe kehvemaks seedimine, tõusevad veresuhkrutase ja pulss, halveneb une kvaliteet ja taastun palju kauem.
Minu peamised reeglid on: süsivesikutevaene toitumine (nii olen elanud juba viimased neli-viis aastat, samuti eelistan mahedat toitu, näiteks talumune, -liha jne), intervalltoitumine (söön üks-kolm korda päevas ilma vahepaladeta, lühema söömisakna sees), paastumine erinevate skeemide järgi, varasem magamaminek (kella 21–22 vahel), trenn (mul on kodus jooksurada, jooksen kaks-kolm korda nädalas ning teen jõutreeningut kaks-kolm korda nädalas), väldin liigset EM-kiirgust (elektrimagnetvälja negatiivne mõju tervisele on tõestatud, seega väldin võimalusel wifi ja bluetooth’i kasutamist, ei pane sülearvutit töötamise ajal põlvedele jne). Ma kasutan teatud toidulisandeid, mis aitavad mul säilitada tasakaalu ja head ainevahetust (küüs-
lauk, kurkumiin, magneesium, probiootikumid, oomega-3, D-vitamiin, tsitrusbioflavonoidid, kiudained jm).
Üritan mediteerida, käin saunas, viibin võimalikult palju õues. Neid kasulikke tegevusi võiks olla vähemalt kaks korda rohkem! Samuti ei oska ma regulaarselt lõõgastuda, kuigi see on üks võimsamaid meetodeid kõikvõimalike haiguste ennetamiseks.
Meil on palju toitumisnõustajaid. Kas kõigi nende nõuandeid saab usaldada?
On neid spetsialiste, kes käivad ajaga kaasas, rakendavad oma töös erinevaid põnevaid metoodikaid, kombineerivad erinevaid sekkumisi ja strateegiaid, aga on neid, kes teevad asju vanaviisi, nagu neile kunagi koolis õpetati. Nad võivad näha isegi lühiajalisi tulemusi. Mõtlema peab aga kogu kontekstile. Kas nende soovitused on jätkusuutlikud ka pikas perspektiivis? Kuidas nad väldiksid söömasööste, pärast mida on vaja jälle kümnest liigsest kilost lahti saada? Lisakilod kogunesid juhuslikult seetõttu, et dieeditamise isu sai mingiks ajaks täis ja inimene hakkas uuesti kõike sööma. Ennetusmeditsiini eesmärk on muuta inimese ja tema perekonna elu selliseks, et valedele harjumustele ei ole enam kohta! Stressitaseme, kehalise aktiivsuse, une kvaliteedi analüüsimine on ülimalt tähtsad. Toitumisnõustajad piirduvad sageli ainult toitumissoovitustega, analüüsimata inimese elustiili.
Inimesega peab rääkima, toetama tema motivatsiooni elustiili paremaks muutmise suunas.
On selliseid toitumisnõustajaid, kelle juurde ma suunaks oma patsiente, aga kahjuks on ka neid, kellele see on vaid tasuv töö.
Kellele on see raamat mõeldud?
Algusest peale olen pidanud silmas kolme sihtrühma.
Esiteks meditsiinitöötajad, kes soovivad rohkem teada insuliini-
resistentsuse, ülekaalu, 2. tüüpi diabeedi, pahaloomuliste kasvajate, polütsüstiliste munasarjade sündroomi jm haiguste kohta veidi teistsuguse nurga alt.
Raamat sisaldab väga palju teaduslikku informatsiooni ja uuringute andmeid.
Teiseks inimesed, kes põevad 2. tüüpi diabeeti, podagrat, kõrgvererõhutõbe, kannatavad ärevushäirete, depressiooni, tugeva magusaisu, erinevate hormonaalsete probleemide all. Paljude nende terviseprobleemide taga on keskkonna mõju, mida saab väga edukalt muuta enda kasuks ja järk-järgult paraneda kroonilistest haigustest või vähemalt viia neid remissiooni.
Kolmandaks inimesed, kes on terved või arvavad, et on terved. Me soovime kõik vananeda väärikalt ja tervislikult. See raamat annab võimaluse süveneda sellesse, mis soodustab vananemist kõige enam – insuliiniresistentsusesse.
Raamat on kindlasti kasulik ka ülekaaluliste inimeste lähedastele, et nad saaksid inimest toetada ja soodustada tema terviseprobleemide lahenemist nii kiiresti kui võimalik. Ka vanematele, kelle lapsed on ülekaalulised, sobib see raamat hästi. Laste toitumise, liikumise ja ainevahetusprobleemide kohta on üsna palju informatsiooni.
Üks huvitav osa minu tööst on nn biohäkkimine, üsna uus nähtus meditsiinivaldkonnas. Erinevate sekkumiste, analüüside ja uuringute abil üritame aktiivselt ja sihikindlalt pikendada patsientide eluiga ja ennetada erinevaid haigusi. See on väga põnev! Seega sobib see raamat ka inimestele, kes soovivad alustada biohäkkimist.
Kas see raamat võib põhjustada revolutsiooni senistes tõekspidamistes tervise kohta?
Ootan nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet eeskätt klassikalise ainevahetusmeditsiini pooldajatelt. Seda teaduslikku teavet, mis on raamatus, enam peita ega eitada ei saa. Ülekaalu ja 2. tüüpi diabeedi, aga ka teiste krooniliste haiguste pandeemiad käivitasid globaalseid protsesse, nii et teadlased üle maailma asusid uurima nende haiguste põhjuseid ja kulgu. Oleks rumal neid teadmisi ignoreerida. Süsivesikute liigtarbimise ja elustiili kahjuliku mõju kohta tervisele on viimastel aastatel juba üsna palju kirjutatud, kuid Eestis mitte. Loodan, et minu raamat on paljudele tore avastus.
Millised on suveplaanid?
Armastan väga Alpide loodust! Seega lähen sellel aastal Alpidesse matkama. Siis on taas töö. Seni töötasin kesklinnas Lastekodu tänaval, aga alates augustist kolin Tallinna sadama piirkonda, kus ühinen uute toredate kolleegidega, et pühenduda tööle uue hooga.
Sergey Saadi on sündinud 1986. aastal. Lõpetas 2010 Volgogradi riiklikus meditsiiniülikoolis internatuuri sisehaiguste erialal ja kolis Eestisse. 2014 lõpetas Tartu ülikoolis residentuuri peremeditsiini erialal. Töötanud riiklikes ja eraasutustes perearstina, töövõime hindamise ekspertarstina, osalenud erinevates kaugmeditsiini teenuste projektides. Alates 2019 tegeleb ennetusmeditsiini, ülekaalu, metabolismihäiretega.
Raamatu leiad SIIT
