Millal ja mis asjaoludel kohtusite esimest korda Andrus Kivirähkiga?
Andrusega olime juba vanad tuttavad kaua aega enne, kui meie koostöö filmis algas. See oli siis, kui ajakiri Pikker veel ilmus ja mina olin seal ka agar kaastööline. Andrus töötas seal, nad istusid koos Mart Juurega ühes imepisikeses toas. Kui sinna toimetusse asja oli, siis ikka tuli nende toast läbi astuda, et vähegi nalja saada ja veidi ilmaelu üle lõõpida.
Siis tuli pikem vahe, nii umbes 15 aastat. Hakkasime Janno Põldmaga tegema joonisfilmiseriaali lastele – Tom ja Fluffy. Janno kutsus Andruse appi lugusid välja mõtlema ja nii me koostöö alguse saigi.
Erinevaid Lotte filme oleme teinud koos juba 20 aastat. 2018 saigi tehtud viimane film, kus Andrus oli kaasstsenarist. See oli „Lotte ja kadunud lohed”. Filmitöö kõrvalt illustreerisingi siis mõnuga Andruse lugusid.
Mitu tema raamatut olete illustreerinud? Milline teile endale kõige rohkem meeldib?
Olen illustreerinud viis Andruse raamatut: „Kaelkirjak”, „Kaka ja kevad”, „Karneval ja kartulisalat”, „Tont ja Facebook” ja nüüd viimane – „Kampsun ja päike”. Koostöös teiste autoritega olen illustreerinud ka raamatu „Lotte reis lõunamaale”.
Kuidas näeb teie koostöö välja? Kas saate kohe kogu käsikirja või lugude kaupa?
Õnneks on nii, et lood ilmuvad eraldi aeg-ajalt Tähekeses. Neile teen siis illustratsioone ja kui aeg käes, siis kohandan ja vajadusel joonistan juurde. Või siis on vahepeal ka keegi teine Tähekeses ilmuvat Andruse juttu illustreerinud, siis tuleb veel lisaks joonistada. On juhtunud isegi, et mõni pilt tuleb teha täiesti ümber.
Kas arutate koos pilte?
Või on teil vabad käed?
Kui see oleks üks pikk romaan, siis ehk tuleks küll kirjanikuga suhelda, et millised võiks peategelased välja näha jne. Raamat koosneb siiski lühijuttudest, kus tegelased ja tegevuskohad erinevad alati. Mõnikord on lugudes lausa absurd … Ühes loos lähevad lapse pisarad rändama ja teises mängib rästik iseehitatud klaveril. Ega ta jõuakski õpetada, kuidas iga lugu joonistada, isegi kui ta seda tahaks.
Seni ei ole Andrus sekkumiseks vajadust näinud. Ju ta usaldab mu käekirja. Mingit suunamist tema poolt ei ole, kuigi mul poleks midagi selle vastu, kui ta pakuks mingeid oma lahendusi.
Kuidas iseloomustate Andrust?
Lühidalt öeldes ja liigsetesse detailidesse laskumata on ta väga muhe ja tore inimene.
Milline tema teos teile kõige rohkem meeldib?
„Rehepapp”. Seda loen ikka aeg-ajalt jälle üle, on nagu kohtumine vana hea sõbraga.
Mida arvate raamatust „Kampsun ja päike”? Kas teil on seal mõni lemmiklugu või -pilt?
„Kampsun ja päike” on Andruse lastele mõeldud lühijuttude klassika: lood kõige absurdsemal, naljakamal ja ka õpetlikumal moel. Lemmikud lood on need kõik. Mõnda oli kergem illustreerida, teist jälle keerulisem. Lemmikut ei oskagi välja tuua, pole ühtegi, mida oleks olnud vastumeelne illustreerida. Lemmikpilte on tegelikult mitu …
Äkki isegi kõik? Kohe aga tuleb meelde illustratsioon jutule „Kummaline mardipäev” või äkki „Pilv läheb jaanitulele” või …
Mitu raamatut olete illustreerinud? Milline neist kõige rohkem meeldib?
Umbes 23 raamatut tuleb. Vaatasin Vikipeediast järele, viimaseid raamatuid seal siiski ei ole loetelusse pandud. Meenutan neid kõiki soojalt.
Kui suur lugeja te ise olete?
Väga suur lugeja tegelikult ei ole, sest pole aega. Ilmselt nagu paljud teisedki
inimesed loen raamatut viimase asjana enne und, umbes tund või pool. Viimane raamat, millest püüan vägisi aru saada, räägib kvarkidest, elektronidest ja kosmoseehitusest – sellega tuleb uni kohe väga kiiresti.
Milline on viimase aja lugemiselamus?
Lugesin järjekordselt läbi „Meistri ja Margarita”.