2024. aastal ilmus palju erinevaid raamatuid igale maitsele. Avaldasime Varrakus üle 150 väärt raamatu, millest paljud said lugejate seas menukaks! Kõige populaarsema tiitli pälvis Andrus Kivirähki uus lustakas lasteraamat „Kampsun ja päike”, mis vastab viimaks küsimusele, kas suve on võimalik purki toppida. Lisaks lõi lugejate seas laineid Paul-Eerik Rummo tõlgitud „Ulysses”, mille menukus ületas igasugused ootused. Edetabeli eesotsast leiab veel Sofi Oksaneni silmiavava raamatu „Samasse jõkke”, Marju Kõivupuu hariva lasteraamatu „Aastaringi jutukera” ning Michel Houellebecqi poliitilise trilleri „Häving”.
2024. AASTA TOP 10
1. Andrus Kivirähk „Kampsun ja päike“
Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit?
Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust „Kampsun ja päike”.
2. James Joyce „Ulysses“
Iiri kirjaniku James Joyce’i romaan „Ulysses” on modernistliku kirjanduse tähtteos. 1922. aastal Pariisis ilmunud raamat pandi ingliskeelsetes riikides kümmekonnaks aastaks keelu alla – peamiselt roppuste, aga ka jumalateotuse ettekäändel. Teos kujutab ühte päeva, 16. juunit 1904 kolme dublinlase elus. Boheemliku noorkirjaniku Stephen Dedaluse teed ristuvad romaani peategelase, (pool)juudist reklaamiagendi, „väikese inimese” ja igamehe Leopold Bloomiga. Raamat lõpeb Bloomi truudusetu naise Molly elujaatava monoloogiga. Lisaks neile kolmele kohtume raamatus kümnete kõrvaltegelastega. Moodsaid elutriviaalsusi ja -vaateid, füsioloogiat ja aateid peegeldavad stseenid on asetatud Homerose „Odüsseia” raamistikule, mis annab kogutervikule ajatu ja üldinimliku mõõtme. Peatükid varieerivad väga eriilmelisi stiile lüürilisest sümbolismist unenäolise farsini, bulvariromaanist katekismuseni, teaduslikust objektiivsusest teadvuse vooluni. See esitab tõlkijale määratu väljakutse. Hoolimata mitmekihilisusest, mida asjatundjad on sajandi vältel tuhandeid kordi tõlgendanud, analüüsinud ja kommenteerinud, peaks romaan olema ligipääsetav igale eelarvamusvabale tavalugejale.
Tõlkinud Paul-Eerik Rummo.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
3. Sofi Oksanen „Samasse jõkke“
Venemaa pommitab Ukrainas sünnitushaiglaid, kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana, häbistab ja ähvardab ohvreid sotsiaalmeedias. Läänest vaadatuna jõhker, mõistuse ja südamega käsitamatu vägivald on Kremli jaoks kainelt kaalutletud tegevus, põliste valitsemistavade ainuloomulik jätk. Keskvõimu paanilise püüdlusega riigis võim säilitada käib kaasas eesmärk vaigistada naiste hääled.
Venemaa on Ukrainas kasutusele võtnud oma igivana vallutuste käsiraamatu, mille põhjal tegutses Krimmis juba Katariina II ja mille laiendatud versiooni rakendas Nõukogude Liidus Stalin. See sügavalt mõjuv essee käsitleb agressioonisõda Ukrainas Venemaa imperialismi ja mineviku valguses ning lahkab põhjuseid, miks Moskva huvi on vaigistada just naised, nii oma riigis kui mujal. Venemaa sõda Ukrainas on ühtlasi sõda võrdõiguslikkuse vastu.
Veendumusi on raske murda, isegi kui tõsiasjad on kandikul kätte toodud. Sofi Oksanen avab sõdadevaba Euroopa illusioonis suikuva lugeja silmad. Autori sirgjooneline käsitlus ei kõneta läbi lillede, vaid läbi faktide, laskmata pilku ära pöörata.
Tõlkinud Ave Leek.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
4. Marju Kõivupuu „Aastaringi jutukera“
Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.
„See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu.” – Karl Martin Sinijärv, luuletaja
5. Michel Houellebecq „Häving“
„Häving” on poliitiline triller, mille tegevus on paigutatud lähitulevikku, aastatesse 2026–2027. Veebis levivad salapärased sõnumid, pannakse toime terroriakte, keegi tahab valitsevale eliidile märku anda, et senine ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ei poliitilises ega ka ökoloogilises mõttes. Romaani peategelane on Paul Raison, kohe viiekümneseks saav majandusministeeriumi ametnik, ministri parem käsi ja usaldusalune. Presidendivalimiste vaatemängu ja jätkuvate terrorirünnakute taustal hakkab vaikselt lahti rulluma ka üks palju isiklikum ja intiimsem lugu, mis sunnib Pauli seisma silmitsi suurte eksistentsiaalsete küsimustega.
Michel Houellebecq (snd 1956) on üks praegusaja tuntumaid ja loetumaid prantsuse kirjanikke nii Prantsusmaal kui ka mujal maailmas. Houellebecq tõi kirjandusse uut tüüpi sotsioloogilise romaani, milles ta uurib meie kaasaja lääne ühiskonda ja selle toimimist ning mittetoimimist. Houellebecqi loominguliseks kreedoks on alati olnud põhimõte leida üles ühiskonna valupunktid ja siis neile vajutada.
Tõlkinud Triinu Tamm.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
6. Heiko Bellmann „Putukad“
AVASTA PUTUKATE MAAILM!
Maailma kõige mitmekesisem loomade rühm on esindatud tohutu liikide rohkusega. Majas, aias, looduses – putukad on end sisse seadnud igasse nišši.
Kompaktne loodusjuht mahub igasse seljakotti ja aitab teil neid põnevaid loomi avastada.
- Tuvastage kiiresti ja ohutult rohkem kui 360 putukat 526 foto ja 18 joonisega.
- Peamised määramistunnused on lühidalt esile tõstetud. Nooled näitavad, mida on oluline jälgida.
- Lisaks: kasulik teave liikide kohta.
Tõlkinud Katri Soe-Surén.
7. Karl Adami „Eesti metsalinnud. Laululinnud“
Mets kui mitmetahuline ja vägagi elurikas keskkond võib üllatada ja panna iga käiguga üha enam tundma, kui vähe võib tegelikult sealseid seoseid hoomata. On ju meie metsad koduks ligemale kahekümnele tuhandele liigile. Metsalindudega, keda on olenevalt määratlusest saja kümne liigi kanti, on nende suuruse ja häälekuse tõttu hõlpsam tutvust teha kui näiteks pisikeste mardikalistega.
Sellesse raamatusse on autor koondanud neljakümne kuue meie metsades pesitseva laululinnu kirjeldused, elupaigaeelistused, aastate jooksul kogunenud tähelepanekud tiivuliste omavahelistest suhetest ja pereelust. Tekste saadab suur hulk fotodele püütud hetki, mille saamiseks on autoril tulnud sumbata nii põlvini ulatuvas lumes kui kuulata sääseemandate hiliskevadisi meelitusi. Mõne metsalinnu nägemiseks ja kuulmiseks tuleb vaid metsa põigata. Käsitletud metsalindude seas leidub neid, kes saaksid hakkama ka parkides või suuremates aedades, ja neidki, kellele sobivad elupaigaks üksnes metsad.
8. Lia Virkus „Nostalgilised toidud 2“
Siia kaante vahele olen kogunud lihtsaid ja häid retsepte, mis on pärit 1970.−1990. aastatel minu ja mu ema käsitsi kirjutatud retseptivihikutest. Tol ajal sai uusi retsepte sõpradel-sugulastel külas käies, naisteajakirjade retseptirubriikidest või teleekraanilt ja kirjutati enda kaustikusse ringi. Mu meelest on need n-ö sõbrannade retseptid alati parimad! Samuti on mulle kingitud ja sõbrad lugeda toonud oma pere vahvaid käsikirjalisi retseptikogumikke. Leidsin neist nii mõndagi põnevat meeldetuletamiseks ja teiega jagamiseks.
Uue nostalgiakogumiku retseptid aitavad ikka ja jälle, kui tekib küsimus, mida õhtul perele söögiks valmistada või millega küllatulevaid sõpru rõõmustada. Mul on nii hea meel, et nostalgiaroad on ikka veel menukad.
9. Dr Sergey Saadi „Veresuhkru ohtlikud saladused“
Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad. Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema.
Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.
Tutvu raamatuga
Saadaval ka e-raamatuna
10. Lia Virkus, Siire Vanaselja „Aias sajab saia“
Elustiiliraamatu „Aias sajab saia“ autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris.
Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks.
Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama.
Head lugemist!