Kogenud mälumängur ja kirglik ristsõnamõistatuste lahendaja Rein Laumets valis saatele „Mnemoturniir” saadetud küsimustest välja 1300 parimat, et need trükisõnas ajalukku jääks.
„Mnemoturniir” on vanim Eesti mälumängusaade, mis on alates esimesest saatest 23. detsembril 1967 eetris olnud sisuliselt vahetpidamata. Mis aastal teie hakkasite küsimusi esitama?
Küsimusi hakkasin „Mnemoturniirile” saatma 1967. aasta detsembris, kui juhtusin nägema ajalehes Noorte Hääl väikest nupukest, mis andis teada uue saate lisandumisest Vikerraadio kavva. See ajalehenupp on mul siiani alles. Olin sel ajal 20-aastane TPI teise kursuse üliõpilane ja kirglik ristsõnamõistatuste lahendaja. Ajakirja Noorus vahel oli tollal taskuformaadis ristsõnakogumik Pähklipureja, mida sai igale poole kaasa võtta. Siit see huvi mõistatuste vastu tekkis.
Kust head küsimused tulevad?
Sageli nii, et perioodikast või mujalt leitud huvitavale faktile tuleb anda sobiv nurk küsimuse koostamiseks.
Kui palju olete ise saatesse küsimusi saatnud?
Kokku olen „Mnemoturniirile” saatnud veidi üle 6000 küsimuse ja eetrisse on neist jõudnud üle 1500.
Kas te ise oskate kõigile küsimustele vastata?
Ei, kaugeltki mitte, ehk umbes 75 protsendile.
Meenutage kõige naljakamat küsimust, mida olete kuulnud.
Minu arust kõige naljakam küsimus on olnud küsimus Eesti kirjamehest Anton Suurkasest, kes olevat surnud Tšiilis 1976. aastal ja talle olevat püstitatud Santiagos mälestussammas. Avamisel pidanud kõne Tšiili president Pinochet ja mängitud Tšiili hümni!
Õigupoolest oli tegemist Veljesto korporantide pilalooga, mis ilmus Eesti Ekspressis 16.11.1990. Leidsin selle artikli aastaid hiljem oma ajalehtede arhiivist. Kaks korda (1992, 1997) on see küsimus kõlanud ka „Mnemoturniiris”. Eesti ajaloos on samanimeline kirjanik olnud, aga tema suri 1965. aastal.
On teil lisaks mälumängule veel hobisid?
Hobidest võiks nimetada fotograafiat. Esimese fotoaparaadi, vist Smena, sain keskkooli 10. klassis.
Raamatus on küsimused aastatest 2003–2023. Kas valikut oli raske teha? Kas mõni hea küsimus jäi ka välja?
Raamatusse sai valitud igast saatest üks küsimus, aga et saada kokku ümmargune number 1300, on vanematest saadetest 2003–2009 kaks küsimust. Valikut ei olnud kaugeltki kerge teha, kuna paljudes saadetes oli rohkem kui üks hea küsimus ja muidugi jäi neid ka raamatust välja.
Üks näide väljajäänutest: 1939. aastal Saksamaal sündinud Marita Lorenz on ainus naine maailmas, kellel on laps kahe erineva riigi juhiga.
Kes need riigijuhid olid?
Vastuseks oli, et Venezuela diktaator Marcos Perez Jimenez ja Kuuba juht Fidel Castro. Jätsin selle küsimuse igaks juhuks välja, kuna Castroga saadud laps on kinnitamata andmetel.
Kui kaua selle raamatu koostamine aega võttis?
Koos varasema eeltööga kulus raamatu koostamiseks kokku umbes aasta.
Te olete ka varasemate raamatute autor.
Nüüd ilmuv „Mnemoturniiri” raamat on mul järjekorras neljas (kahe koostamisel olen olnud kaasautor). Esimene, mis kandis alapealkirja „Estica”, ilmus 1991. aastal kirjastuses Perioodika, teine raamat alapealkirjaga „Parimad küsimused 1972–2003” kirjastuses Tänapäev 2004. aastal, kolmas ja neljas juba kirjastuses Varrak.
Kellele see raamat mõeldud on?
Ikka „Mnemoturniiri” huvilistele mõnusaks lugemiseks ja silmaringi avardamiseks. Aga ka neile, kellest selle raamatu abil alles võiksid mälumänguhuvilised saada.
Kas sellele raamatule tuleb ka järg?
Olen mõelnud „Mnemoturniiri” 60. sünnipäevaks (kui see saade ikka jätkub) koostada veel ühe raamatu, aga sinna on veel aega.
Raamat on väga nutikalt kujundatud – küsimustele leiab kohe järgmiselt lehelt ka vastuse. Kas te liigitasite küsimused ka teemade või valdkondade kaupa?
Raamatu küsimustik on vaid saadete kronoloogilises järjekorras. Ja nii ongi vaheldusrikkam.
Kas lisaks küsija rollile olete mälumängudel osalenud ka vastajana?
Mälumängudest olen võtnud osa üksjagu. Näiteks võistkondlikes telemälumängudes on osalemiskordi 11, viimati 1997/1998 TV3 kavas olnud mängus „Kuldaju”, kus jäime kolmandaks ja preemiareis viis Rootsi.
Kahel korral on olnud õnn olla asutuse võistkonnas, mis võitis esikoha. Kooperaatori võistkonnas 1972/1973 sarjas „Viis viie vastu” ja Vihuri võistkonnas 1978/1979 sarjas „Kes vastab paremini”, preemiareisid viisid vastavalt Ungarisse ja Bulgaariasse.
Eesti mälumängu meistrivõistlusi hakati korraldama 1977. aastal ja sellest alates olen osalenud nii individuaal-, paaris- kui ka võistkondlikel võistlustel. Võistkondlikest võistlustest olen võtnud osa erinevate võistkondade koosseisus 41 korda järjest (aastatel 1977–2018).
Raamatu leiad SIIT