Anne Sverdrup-Thygeson
PUTUKATE PLANEET

Katkend raamatust 

Kui ma ütlen kellelegi, et mu töö on putukad, siis küsitakse tihti: aga mis kasu on herilastest? Ja milleks on vaja sääski ja põdrakärbseid? Sest loomulikult on olemas tülikaid putukaid. Aga neid on kohutavalt vähe võrreldes mutukamüriaadidega, kes päästavad iga päev pisut meie elu. Ent alustame tülikatest. Vastuseid on mul kolm:

Rein Kuresoo, Indrek Rohtmets, Hendrik Relve
EESTI ELUSLOODUS

Raamatut „Eesti elusloodus“  sirvis KRISTO ELIAS

Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste
101 EESTI AJAKIRJANDUSPALA

See raamat on segasumma suvila. See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest.

Eesti ajakirjanduse sees on tegelikult viis erineva pikkusega lugu. Eestikeelse pideva trükiajakirjanduse ajalugu Eestis algab aastal 1857 ja on sellega üle 160 aasta pikk. Raadio lugu on lühem, selle algusest 1926. aasta lõpus on möödunud veidi üle 90 aasta. Eesti esimene televisioonisaade läks eetrisse 1955, seega on telel vanust veidi üle 60 aasta.

Sally Rooney
VESTLUSED SÕPRADEGA

Noore Iiri kirjaniku Sally Rooney romaani „Vestlused sõpradega“ sündmustik paigutub vähem kui kümne aasta tagusesse Dublinisse. Neid vestlusi peab oma sõpradega kirjandustudeng ja luuletaja Frances, kes pole veel päriselt otsustanud, mida eluga peale hakata.

Indrek Silver Einberg
UUDISEID NEBOŠOVOST

Kui Hiiumaa rannaküla tüdruk Liisa, santsukast õlal, ühel külmal aprillihommikul Tallinna jõuab, teab ta kindlalt vaid seda, et kord on tal selles linnas oma kodu, on aed ning aias klaasist maja – grüünelaube.

Art Leete
SOOME-UGRI SALADUSED

Soomeugrilaste naiselikud ja mehelikud, kliimast ja tulundusviisist, ürgsetest geneetilistest põhjustest, keelelistest sidemetest ja meelelaadi sädemest tingitud eripärased kultuuriilmingud on jäänud läbi aegade teadlastele ja paljudele teistelegi mõttevahetuse teemaks. Niisamuti on minugi raamat pühendatud soome-ugri omapäraste kultuuritunnuste sõelumisele.

A. N. Wilson
VIKTORIAANID

Kuuskümmend neli aastat (1837–1901) Suurbritanniat ja selle arvukaid valdusi väljaspool Euroopat valitsenud kuninganna Victoria ja tema kaasaegsed – viktoriaanid – muutsid oluliselt Briti impeeriumi või olid selle vahetuks tunnistajaks.

Monograafia „Viktoriaanid“ autori Andrew Norman Wilsoni sõnul toimus viktoriaanide ajal „kõige radikaalsem ümberkujunemine, mida maailm eales on kogenud“. Briti impeeriumi territoorium kasvas märgatavalt, kiiresti suurenes rahvaarv, mis omakorda andis olulise tõuke majanduse, eeskätt tööstuse arenguks.

Katrin Pauts
MARDUSE TÄNAV

Kuigi räägitakse, et Katrin Pauts olla pisut rahulikumaks muutunud, mis selgub ka raamatus, kus tumedat on vähem, paneb ta ikka krimiloole maa-aluse pealkirja. Nojah, olgu siis pealegi surmahaldja tänav.

Hoobilt tuli mõte, et Pauts võiks järgmisena ette võtta nüüdisaegse tagahoovi kirjeldamise ja kribida valmis loo „Madruse tänav” rikkuritest, kes põlgavad nii vääritu nimega uulitsat ‒ saati kui naabrid peesitavad „kapteni” aupaistes. Ju ta hakkama saaks.

Merete Mazzarella
VANAEMADEST JA LASTELASTEST. Täna õhtul me mängime…
Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
216 lk, pehme köide

„Täna õhtul mängime …“ räägib Merete Mazzarella suhtest oma Ameerikas elavate lastelaste Amelia ja Jacobiga. Kuidas toimib selline kaugsuhe, kuidas tunneb end vanaema, kellel pole oma lastega ühist keelt ega kultuuri ning kes sügaval südames ja tihkamata seda peaaegu tunnistada isegi põlgab kultuuri, millega lapsed ookeani taga üle kallatakse? Kas põlvkondade järjepidevus, põlvest põlve edasi antud pärlikee või fotoalbum kaotabki tähtsuse? Kas mitusada aastat perekondlikku mälu ja lugusid peab taanduma inglise keele, arvutimängude ja pinnapealsete suhete ees? Kas me saame midagi teha? Või kas midagi on üldse tarvis teha?

Anne Applebaum
PUNANE NÄLJAHÄDA. Stalini sõda Ukrainas
Tõlkinud Kalev Lattik
448 lk, kõva köide

Vaidlus kas või kommunismiohvrite memoriaali üle Tallinnas näitab, kuidas ka meil Eestis – riigis, mis on kannatanud kommunistide käe all – leidub neid, kes kommunismi koledusi millekski ei pea. Mida siis veel arvata Läänest, kus enamik inimesi teab kommunismi vaid raamatutest? Ometi on ka Läänes tublisid ajaloolasi ja poliitikuid, kes saavad aru, et Euroopa ja maailma ajaloo paremaks mõistmiseks tuleb kõnelda rohkem kommunismi kuritegudest.