Raamatud

Jüri Hanko

Me olime noored, me tahtsime elada

20,45 

Nende mälestuste kirjapanija Jüri Hanko sündis 1924. aastal Tallinnas. Mõni aasta peale tema sündi läks Jüri isa laevaäri pankrotti ja algas nende perekonna lagunemine. Kolmekümnendate aastate keskpaigas lahutasid vanemad juba ametlikult ja veidi hiljem abiellusid mõlemad uuesti. Jüri ristiisa oli Anton Hansen Tammsaare ning nende kodus võis tihti kohata Eesti tolleaegset kultuuri- ja haritlaskonda, kellega […]

Tiia Toomet

Mamma, papa ja nende lapsed

Lapsepõlvest saja aasta taguses Tallinnas

18,16 

Mamma ja papa olid minu isapoolsed vanavanemad, kes tulid natuke rohkem kui sada aastat tagasi noorte inimestena Läänemaalt Tallinna elama. Mammaks ja papaks kutsusid neid nende lapsed ja hiljem ka lapselapsed. Mina olin üks mamma ja papa lapselastest. Sünnipäevadel ja jõulude ajal käisin oma vanematega nende pool külas. Järgnevad mälestuskillud on seetõttu nagu üksikud vanad […]

Bertrand Russell

Filosoofia probleemid

17,40 

Oma selge kirjutusstiili, loetavuse ning väikese mahu tõttu on „Filosoofia probleemid” olnud aastakümneid menukas sissejuhatus filosoofiasse, millest antakse tänaseni välja uustrükke. „Filosoofia probleemide” keskmes on tunnetusteooria, küsimus sellest, kuidas me omandame teadmisi igapäevastest asjadest, universaalidest ja üldistest printsiipidest, kuid tähelepanuta ei jää ka metafüüsilised probleemid, näiteks küsimus, kas universaalid on olemas. Samuti on vaatluse all […]

Jan Assmann

Egiptlane Mooses

Mälestus Egiptusest Lääne monoteismis

24,20 

„Egiptlane Mooses” (1997) analüüsib Moosese kui omaette „mälufiguuri” retseptsiooni Lääne kultuuris Vana-Kreekast Sigmund Freudini, rõhuasetusega 17.–18. sajandil. Selle analüüsi käigus avab uurimus aga monoteistliku mõtlemise juuri ja loomust üldiselt. Autor nimetab monoteistlikku pööret inimkonna ajaloos, mis asus vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele, Moosese eristuseks, tuues välja selle olulised tagajärjed Lääne kultuurile. Uurimus liigitub autori […]
Soodus

Ferdinand de Saussure

Üldkeeleteaduse kursus

5,00 

22,20 

Ferdinand de Saussure’i loengukursused, mille 1916. aastal tema õpilased avaldasid ja mis on veel tänagi kaasaegse keeleteaduse aluseks. Mõningate võtmemõistete (eristus keele ja kõne vahel, keel kui märgisüsteem, tähistaja ja tähistatava arbitraarne suhe jne) geniaalne määratlemine võimaldas luua semioloogia ja toitis eriti Jacques Lacani psühhoanalüüsi teooriat. Saussure’i tekstile on lisatud Maurio de Tullio kommentaarid.

Maurice Blanchot

Kirjandus ja õigus surmale

Valik tekste

17,90 

Maurice Blanchot (1907–2003) on Prantsuse mõtteloo salapärasemaid ja mitmeti mõistetumaid autoreid. Tema isikupäraste arutluste ning paradoksilembese poeetika mõju on tuntav paljude 20. sajandi teise poole Prantsuse humanitaarteadlaste töödes. Käesolev kogu püüab pakkuda esinduslikku valikut Blanchot’ kirjandusontoloogilistest esseedest ning tutvustada kahe pikema jutustuse varal ka autori proosaloomingut. Eri žanridesse kuuluvad Blanchot’ tekstid vaid tinglikult, moodustades terviku […]
Soodus

Donald Davidson

Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine

Valitud filosoofilised artiklid

5,00 

26,50 

Artiklikogumik koondab Donald Davidsoni (1917–2003), ühe mõjukaima 20. sajandi analüütilise filosoofi, olulisemaid artikleid keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia ning metafüüsika valdkondadest. Vaatluse all on analüütilise filosoofia kesksed teemad nagu tõde, tähendus, tõlgendus, põhjuslikkus, ratsionaalsus ja teadmine ning nende omavahelised seosed. Kogumikul on Ernest Lepore’i ja Kirk Ludwigi, tänapäeva peamiste Davidsoni tõlgendajate spetsiaalselt eestikeelsele väljaandele kohandatud järelsõna.