Oma selge kirjutusstiili, loetavuse ning väikese mahu tõttu on „Filosoofia probleemid” olnud aastakümneid menukas sissejuhatus filosoofiasse, millest antakse tänaseni välja uustrükke. „Filosoofia probleemide” keskmes on tunnetusteooria, küsimus sellest, kuidas me omandame teadmisi igapäevastest asjadest, universaalidest ja üldistest printsiipidest, kuid tähelepanuta ei jää ka metafüüsilised probleemid, näiteks küsimus, kas universaalid on olemas. Samuti on vaatluse all […]
Kui Mihhail Gorbatšov sai 1985. aastal Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäriks ja seega kogu riigi tegelikuks juhiks, oli NSV Liit üks maailma kahest üliriigist. 1989. aastaks olid tema liberaalne uutmis- ja avalikustamispoliitika Nõukogude riiki tundmatuseni muutnud ja toonud talle radikaalseid vaenlasi nii vasakult kui ka paremalt. William Taubmani mahukas biograafia maalib põhjaliku pildi, kuidas tagasihoidlikku […]
„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus […]
„Egiptlane Mooses” (1997) analüüsib Moosese kui omaette „mälufiguuri” retseptsiooni Lääne kultuuris Vana-Kreekast Sigmund Freudini, rõhuasetusega 17.–18. sajandil. Selle analüüsi käigus avab uurimus aga monoteistliku mõtlemise juuri ja loomust üldiselt. Autor nimetab monoteistlikku pööret inimkonna ajaloos, mis asus vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele, Moosese eristuseks, tuues välja selle olulised tagajärjed Lääne kultuurile. Uurimus liigitub autori […]
Pärast seda, kui relvad olid vaikinud, ärkasid mitmed veteranid üha öiste painajate peale. Mida olid nad pidanud läbi elama? Kuidas oli võimalik säilitada vaimne tervis inimliku taluvuse piirini jõudnud olukorras? Mis juhtus, kui see piir ületati? Soome sõdade vahelduvaid perioode tuntakse juba peaaegu läbi ja lõhki, kuid sõjakogemuste ajaloo uurimine on ikka pooleli. „Murdunud meeled” […]
Maurice Blanchot (1907–2003) on Prantsuse mõtteloo salapärasemaid ja mitmeti mõistetumaid autoreid. Tema isikupäraste arutluste ning paradoksilembese poeetika mõju on tuntav paljude 20. sajandi teise poole Prantsuse humanitaarteadlaste töödes. Käesolev kogu püüab pakkuda esinduslikku valikut Blanchot’ kirjandusontoloogilistest esseedest ning tutvustada kahe pikema jutustuse varal ka autori proosaloomingut. Eri žanridesse kuuluvad Blanchot’ tekstid vaid tinglikult, moodustades terviku […]
Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja (2006–2011) kõnede ja kirjutiste kogumik “Suurem Eesti” hõlmab kaalukama osa selle ajavahemiku umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud tekstide – kokku neli tosinat – valikukriteeriumeiks said ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi […]
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.Nõustun
