Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda? Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma […]
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa […]
Rasputini surma 100. aastapäeval ilmus üksikasjalik elulugu, mis muudab murranguliselt meie arusaama sellest lummavast isiksusest. Sada aastat pärast tema mõrvamist erutab Rasputin jätkuvalt kujutlusvõimet kui kurjuse kehastus. Arvukad biograafiad, romaanid ja filmid räägivad tema mõistatuslikust tõusust võimu juurde Nikolai ja Aleksandra usaldusaluse ja Venemaa haige troonipärija kaitsjana. Tema liiderlikkus ja pahaendeline poliitiline mõju olid legendaarsed […]
1929. aastal pani Stalin aluse sovetiriigi põllumajanduse kollektiviseerimisele − seda võib nimetada teiseks punarevolutsiooniks oktoobripöörde järel −, millega kihutati miljonid talupojad oma kodunt ja maalt minema. Kolhooside rajamine tõi kaasa katastroofilise, Euroopa ajaloo rängima näljahäda. Aastail 1931−1933 suri NSVL-is nälga vähemalt viis miljonit inimest. Kuid hädaliste abistamise asemel kasutas totalitaarriik tragöödiat ära selleks, et vabaneda […]
Sõjast, kolonisatsioonist ja jumalasulasest Põhjalas
26,95 €
Raamatus „Piiskop ja ristisõda 1206“ esitab arheoloog Jonathan Lindström põneva ja teedrajava loo esimesest rootsi talupoegade asustamisest Eestisse. Kroonikate, kirjade ning täiesti mahajäetud ja kinnikasvanud külade avastamise abil luuakse elav pilt kuningas Sverkeri ja Valdemar Võitja ajastu Põhjalast. Samas puudutatakse ajaloolisi müsteeriume, nagu Eketorpi linnuse kadumine ja Svea riigi esimene sõjaline katastroof. Ajaloo hämarusest tuuakse […]
Suurbritannia keraamik Edmund de Waal jutustab raamatus „Merevaigusilmadega jänes” oma perekonna loo. Ephrussid olid Venemaalt Pariisi ja Viini rännanud suur rikas juudi soost pankurite suguvõsa, kelle jõukusest oli Teise maailmasõja lõpuks alles jäänud üsna vähe. Säilinud oli Jaapani tillukeste nikerdatud kujukeste kogu, mida oli peres põlvest põlve edasi antud. Päranduseks saadud netsukete jälgi ajades saab […]
1980. aastatest alates on geeniteadus teinud läbi tohutu arengu, alates revolutsioonilistest uuendustest kriminalistikas, meditsiinis ja bioloogias kuni selleni, et on nüüd abiks ka arheoloogidele ja ajaloolastele. Rootsi teadusajakirjanik Karin Bojs otsustas pärast ema surma suguvõsauurimisega süvitsi minna ja saada geenitestide kaudu rohkem teada oma seosest ürgaja inimestega. Ta luges sadu teadusuuringuid, intervjueeris seitsetkümmend maailma juhtivat […]
Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Tartu ülikoolis õppides võttis ta ette arvukalt reise kõigepealt paljudesse […]
Greifswaldi ülikooli uusaja professor Michael North (snd 1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid ühendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesõidukid olnud ainuke tõhus vahend pidamaks ühendust meretaguste maadega. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast „Läänemere ajaloost” (Varrak 2015, tlk Tea […]
Oma selge kirjutusstiili, loetavuse ning väikese mahu tõttu on „Filosoofia probleemid” olnud aastakümneid menukas sissejuhatus filosoofiasse, millest antakse tänaseni välja uustrükke. „Filosoofia probleemide” keskmes on tunnetusteooria, küsimus sellest, kuidas me omandame teadmisi igapäevastest asjadest, universaalidest ja üldistest printsiipidest, kuid tähelepanuta ei jää ka metafüüsilised probleemid, näiteks küsimus, kas universaalid on olemas. Samuti on vaatluse all […]
Kui Mihhail Gorbatšov sai 1985. aastal Nõukogude Liidu kommunistliku partei peasekretäriks ja seega kogu riigi tegelikuks juhiks, oli NSV Liit üks maailma kahest üliriigist. 1989. aastaks olid tema liberaalne uutmis- ja avalikustamispoliitika Nõukogude riiki tundmatuseni muutnud ja toonud talle radikaalseid vaenlasi nii vasakult kui ka paremalt. William Taubmani mahukas biograafia maalib põhjaliku pildi, kuidas tagasihoidlikku […]
Henry Kissinger (snd 1923) on üks 20. sajandi mõjukamaid välispoliitika teoreetikuid ja praktikuid, kes mängis aastatel 1969–1977 USA välispoliitikas domineerivat rolli, töötades president Nixoni julgeolekunõuniku ja seejärel USA välisministrina. Välispoliitikas kaldus ta reaalpoliitikasse ning oli jõudude tasakaalu teooria pooldaja. 1973. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Tema 1994. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud „Diplomaatia” […]
„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus […]
„Egiptlane Mooses” (1997) analüüsib Moosese kui omaette „mälufiguuri” retseptsiooni Lääne kultuuris Vana-Kreekast Sigmund Freudini, rõhuasetusega 17.–18. sajandil. Selle analüüsi käigus avab uurimus aga monoteistliku mõtlemise juuri ja loomust üldiselt. Autor nimetab monoteistlikku pööret inimkonna ajaloos, mis asus vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele, Moosese eristuseks, tuues välja selle olulised tagajärjed Lääne kultuurile. Uurimus liigitub autori […]
Fotoalbum „Eesti rahva rõiva ilu” tutvustab eesti rahvariiete rikkalikku traditsiooni. 20. sajandi viimastel aastatel pildistatud fotodel on inimestel seljas rõivad, millesarnaseid kandsid nende esivanemad 100–200 aastat tagasi. Kui 1869. aastal toimus esimene üle-eestiline laulupidu, oli selline riietus loomulik. Moodsatele aegadele vaatamata on laulupidude-tantsupidude traditsioon püsinud ja koos pidudega on püsinud ka komme kanda samasuguseid rõivaid […]
„Revolutsiooni küüsis“ on Helen Rappaporti meisterlik jutustus Vene revolutsiooni puhkemisest, nähtuna selle draama keskele sattunud välisriikide kodanike silme läbi. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Lenini bolševike oktoobripöörde vahelisel ajal oli Petrogradis vaevalt rahulikku päeva. Kõige rohkem oli segadust tunda moekal Nevski prospektil, mille hotellides, klubides, baarides ja saatkondades viibivad välismaa külalised ja diplomaadid ei saanud oma […]
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.Nõustun
