Uudised

LOOD EESTI AJAKIRJANDUSEST

Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste
101 EESTI AJAKIRJANDUSPALA

See raamat on segasumma suvila. See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest.

Eesti ajakirjanduse sees on tegelikult viis erineva pikkusega lugu. Eestikeelse pideva trükiajakirjanduse ajalugu Eestis algab aastal 1857 ja on sellega üle 160 aasta pikk. Raadio lugu on lühem, selle algusest 1926. aasta lõpus on möödunud veidi üle 90 aasta. Eesti esimene televisioonisaade läks eetrisse 1955, seega on telel vanust veidi üle 60 aasta.

Vaata lähemalt

Art Leete: Soome-ugri peitepildid

Art Leete
SOOME-UGRI SALADUSED

Soomeugrilaste naiselikud ja mehelikud, kliimast ja tulundusviisist, ürgsetest geneetilistest põhjustest, keelelistest sidemetest ja meelelaadi sädemest tingitud eripärased kultuuriilmingud on jäänud läbi aegade teadlastele ja paljudele teistelegi mõttevahetuse teemaks. Niisamuti on minugi raamat pühendatud soome-ugri omapäraste kultuuritunnuste sõelumisele.

Vaata lähemalt

Leino Pahtma: Revolutsioon, mis pole lõppenud siiani

A. N. Wilson
VIKTORIAANID

Kuuskümmend neli aastat (1837–1901) Suurbritanniat ja selle arvukaid valdusi väljaspool Euroopat valitsenud kuninganna Victoria ja tema kaasaegsed – viktoriaanid – muutsid oluliselt Briti impeeriumi või olid selle vahetuks tunnistajaks.

Monograafia „Viktoriaanid“ autori Andrew Norman Wilsoni sõnul toimus viktoriaanide ajal „kõige radikaalsem ümberkujunemine, mida maailm eales on kogenud“. Briti impeeriumi territoorium kasvas märgatavalt, kiiresti suurenes rahvaarv, mis omakorda andis olulise tõuke majanduse, eeskätt tööstuse arenguks.

Vaata lähemalt